Tehnoloogiliselt on Eesti riigi finantsvundament maailmatasemel. Aeg on kergitada riigijuhtimise latti

29. detsembril jõustub riigieelarve seaduse muutmise seadus, mille üks eesmärke on teha Eesti riigieelarve arusaadavamaks ja läbipaistvamaks. Üldse on muutustel aga neli eesmärki.

„2026. aasta riigieelarves on omavahel paremini tasakaalus strateegilise vaatega tegevuspõhine eelarve ja majanduslik sisu. See lähenemine aitab paremini mõista, milleks raha kulub ja mis tüüpi kuludega on tegemist,“ lubab rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna juhataja Eneken Lipp, kommenteerides ministeeriumi blogis riigieelarve seaduse muutmise eelnõu.

Kuluarvestussüsteemide juurutamise konsultant Rein Parelo hinnangul ei lisa vastses seaduseelnõus riigieelarve arusaadavuse parandamiseks pakutud täiendused eelarvele selgust. Parelo küsis avaliku teabe nõudega ministeeriumitelt nende tegevuspõhised kulumudelid ning esitas pärast nendesse süvenemist oma ettepanekud riigieelarve selguse suurendamiseks.

Eesti riigieelarve uue infosüsteemi rahvusvahelisele hankele esitati neli pakkumust. Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) riigihangete osakonna juhataja Kati Eller ütles, et hanke võitja võib selguda aprilli teises pooles.

Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI) alustab 2 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 8,5%. 165 mln euro väärtuses varasid haldav äriühing suurendas aprillis oma töös olevate päikese- ja tuuleparkide mahtu 303 MW-ni ning viib järjekindlalt ellu strateegiat, mis näeb ette kõigi arendusjärgus ja toimivate projektide müüki 2027. aasta lõpuks.