Tehnoloogiliselt on Eesti riigi finantsvundament maailmatasemel. Aeg on kergitada riigijuhtimise latti

29. detsembril jõustub riigieelarve seaduse muutmise seadus, mille üks eesmärke on teha Eesti riigieelarve arusaadavamaks ja läbipaistvamaks. Üldse on muutustel aga neli eesmärki.

„2026. aasta riigieelarves on omavahel paremini tasakaalus strateegilise vaatega tegevuspõhine eelarve ja majanduslik sisu. See lähenemine aitab paremini mõista, milleks raha kulub ja mis tüüpi kuludega on tegemist,“ lubab rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna juhataja Eneken Lipp, kommenteerides ministeeriumi blogis riigieelarve seaduse muutmise eelnõu.

Kuluarvestussüsteemide juurutamise konsultant Rein Parelo hinnangul ei lisa vastses seaduseelnõus riigieelarve arusaadavuse parandamiseks pakutud täiendused eelarvele selgust. Parelo küsis avaliku teabe nõudega ministeeriumitelt nende tegevuspõhised kulumudelid ning esitas pärast nendesse süvenemist oma ettepanekud riigieelarve selguse suurendamiseks.

Eesti riigieelarve uue infosüsteemi rahvusvahelisele hankele esitati neli pakkumust. Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) riigihangete osakonna juhataja Kati Eller ütles, et hanke võitja võib selguda aprilli teises pooles.

Investeeringute haldamise ettevõte Lords LB Asset Management käivitab oma ajaloo esimese fondiosakute avaliku pakkumise. 2.–30. septembrini saavad Leedu ja Eesti investorid investeerida alates 1 eurost uude fondi Baltic Core Property Fund, mis kujundab Läänemere piirkonna riikides rahavoogusid tootva tippklassi ärikinnisvara portfelli. Lätis on mittekutselistele investoritele minimaalne investeeringusumma 100 000 eurot.