- OMX Baltic0,05%298,05
- OMX Riga−0,05%887,14
- OMX Tallinn−0,23%2 049,08
- OMX Vilnius0,32%1 203,57
- S&P 5000,78%6 358,91
- DOW 301,14%45 010,29
- Nasdaq 0,61%21 020,02
- FTSE 1000,42%9 061,49
- Nikkei 2253,51%41 171,32
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,27
- OMX Baltic0,05%298,05
- OMX Riga−0,05%887,14
- OMX Tallinn−0,23%2 049,08
- OMX Vilnius0,32%1 203,57
- S&P 5000,78%6 358,91
- DOW 301,14%45 010,29
- Nasdaq 0,61%21 020,02
- FTSE 1000,42%9 061,49
- Nikkei 2253,51%41 171,32
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,27
Rein Parelo: ministeeriumi täiendused ei lisa riigieelarvele selgust, aga viga on vähese pingutusega parandatav
Kuluarvestussüsteemide juurutamise konsultant Rein Parelo hinnangul ei lisa vastses seaduseelnõus riigieelarve arusaadavuse parandamiseks pakutud täiendused eelarvele selgust. Parelo küsis avaliku teabe nõudega ministeeriumitelt nende tegevuspõhised kulumudelid ning esitas pärast nendesse süvenemist oma ettepanekud riigieelarve selguse suurendamiseks.
Parelo sõnul saab vähese pingutusega oluliselt parema riigieelarve – on vaid vaja natuke täiendada ressursidimensiooni ja selle haldamist ning keerata asutuste eelarvevaade ressursipõhiseks.
„Probleem on tegevuspõhise arvestuse alusloogikas, mis põhineb ressursside kulude jagamisel väljundile, mitte kulukontode kulude jagamisel,“ selgitab Parelo eelnõude infosüsteemist leitavas kommentaaris. Ta esitab ettepanekud, mis viiksid riigieelarve kooskõlla tegevuspõhise arvestuse metoodikaga, võimaldaksid riigieelarve menetlemisel sisulist arutelu ning muudaksid ka võrreldavaks põhilised ressursid valitsemisalade sees ja üleselt.
Parelo ettepaneku keskmes on riigieelarve seaduse § 26 „Riigieelarve sisu“ lõiget 5 1.
Praegu kehtivas seaduses on see punkt sõnastatud järgmiselt:
Riigieelarves liigendatakse põhiseaduslike institutsioonide kulud ja ministeeriumi valitsemisala tulemusvaldkonna programmi tegevuse kulud täiendavalt riigiasutuste kaupa, eristades:
1) tööjõukulud;
2) majandamiskulud;
3) sotsiaaltoetused, eristades seadusest tulenevad toetused;
4) investeeringutoetused;
5) muud toetused, eristades seadusest tulenevad toetused;
6) finantskulud;
7) muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu.
Rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt peaks see seadusepunkt hakkama välja nägema nii:
Riigieelarves liigendatakse ministeeriumi valitsemisala kulud riigiasutuste või nende gruppide kaupa. Ministeeriumi valitsemisala programmi tegevuse ja põhiseadusliku institutsiooni kulud liigendatakse majandusliku sisu põhjal järgmiselt: tööjõu- ja majandamiskulud, sotsiaaltoetused, muud toetused ning muud kulud, eristades riigivõla intressikulu, edasiantava maksu kulud ja alates ühest miljonist eurost seadusest tulenevad arvestuslikud kulud.
Parelo paneb ette sõnastada kõnealune punkt järgmiselt:
Riigieelarves liigendatakse asutuste kulud ressursiliikide ja gruppide lõikes järgmiselt – antud toetused, otsekulud, ametikohtade kulud ISCO pearühmade lõikes, kinnistute kulud hoone tüüpide lõikes, IT varade (süsteemide) kulud, maismaa-, vee- ja õhusõidukid, masinad ja seadmed, organisatsiooni haldus – ja arenduskulud. Ametikohtade osas esitatakse ISCO gruppide lõikes ka täistööajale taandatud töötajate arv (FTE) ning ametikoha keskmine kulu. Kinnistute osas esitatakse hoone tüüpide lõikes ka ruutmeetrite arv ja ruutmeetri maksumus.
Riigigümnaasiumite, hev-koolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide, teadus- ja arendusasutuste kulud esitatakse grupeerituna.
Ministeeriumi valitsemisala programmi tegevuse ja põhiseadusliku institutsiooni kulud liigendatakse tegevuspõhise sisu põhjal järgmiselt: Antud toetused, otsekulud, ametikohtade kulu, muud ressurssidega seotud kulud. Ametikohtade kulude juures esitatakse kulu kogusumma ja kogukulu täistööajale taandatud inimaastates (FTE).
Seotud lood
„2026. aasta riigieelarves on omavahel paremini tasakaalus strateegilise vaatega tegevuspõhine eelarve ja majanduslik sisu. See lähenemine aitab paremini mõista, milleks raha kulub ja mis tüüpi kuludega on tegemist,“ lubab rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna juhataja Eneken Lipp, kommenteerides ministeeriumi blogis riigieelarve seaduse muutmise eelnõu.
Ettevõtluses ei ole olemas hetke, mil raamatupidamist pole vaja. Isegi siis, kui tegevust ei ole, tuleb vähemalt kord aastas kõik terviklikult üle vaadata, esitada vajalikke aruandeid ja deklaratsioone. „Raamatupidamine on baasvajadus– see on nagu elekter, mille kadumine annab kohe tunda,“ ütleb raamatupidamise ja palgaarvestuse teenust ning maksukonsultatsioone pakkuva Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele