Kas mäletate tasakaalus tulemuskaarti? Sellest, mitte aga moest minevast ESG-meetrikast, leiab tõelised ärilise kestlikkuse alused

Kaks staari seisuses rahandusprofessorit – Aswath Damodaran ja peatselt Pärnu Finantskonverentsil esinev Alex Edmans – käisid möödunud aasta sügisel andmas tunnistusi keskkonna- ja kliimamõjude ning finantssüsteemi seostest. Ajal, kus Eestis ja Euroopas ootab kestlikkusearuandlust ees koomale tõmbamine, aitavad nende mõtted uusi sihte seada siinsetelgi finants- ja ESG-inimestel, kuigi aru andsid nad Kanada parlamendi alamkoja keskkonna- ja säästva arengu alalisele komiteele.

Tänavuse Pärnu Finanantskonverentsi avab London Business Schooli rahandusprofessor Alex Edmans. Ta on finantskonverentsi 27 aasta pikkuse ajaloo üks kuulsamaid esinejaid. Edmans toob konverentsile oma globaalse mõju ja uuenduslikud ideed, mis on inspireerinud nii akadeemikuid kui ka praktikuid üle maailma.

Andmeid ja fakte, tihti ka üksteisele vastu käivaid, kuid pealtnäha andme- ja teaduspõhiseid väiteid on tänapäeval võimatu ignoreerida – nende abil üritatakse suunata nii meie igapäevaelu otsuseid, firmade äristrateegiat kui ka riikliku poliitikat, tõdeb akadeemik Krista Fischer, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika ja biostatistika professor.

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.