„2026. aasta riigieelarves on omavahel paremini tasakaalus strateegilise vaatega tegevuspõhine eelarve ja majanduslik sisu. See lähenemine aitab paremini mõista, milleks raha kulub ja mis tüüpi kuludega on tegemist,“ lubab rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna juhataja Eneken Lipp, kommenteerides ministeeriumi blogis riigieelarve seaduse muutmise eelnõu.

- Rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna juhataja Eneken Lipp.
Praegu kehtiv eelarve ülesehitus on Lipu sõnul paljuski liiga detailne, kusjuures detailsust on suurendanud erinevate osapoolte ootused ja püüd neid mõista. „Üheks muudatuste ajendiks on olnud ka Riigikontrolli tähelepanekud toetuste läbipaistvuse ja reservide planeerimise kohta. Lisaks tuleb Eesti õigusesse üle võtta Euroopa Liidu uuendatud eelarveraamistiku nõuded.“
Lipp kirjutab, et eelnõu muudab eelarve ülesehituse terviklikumaks ja selgemaks. Näiteks, kui seni koosnes riigieelarve seaduse põhiosast ja selle lisast, siis edaspidi asendatakse see ühe detailse tabeliga. Eraldi on välja toodud asutuste koondeelarved, suuremad seadusest tulenevad kulud alates miljonist eurost ja edasiantavad maksud.
Riigieelarve seaduse muutmine
11.07.2025.a saatis Rahandusministeerium ministeeriumidele kommenteerimiseks välja riigieelarve seaduse muutmise eelnõu, millega võetakse üle
Euroopa Liidu fiskaalse järelevalve uuendatud raamistik, uuendatakse eelarvereegli nõudeid, muudetakse riigieelarve selgemaks ja terviklikumaks ning täpsustatakse kohalike omavalitsuste rahastamise nõudeid. Eelnõuga tehtavad muudatused jõustuvad 1. detsembril 2025 ning uut eelarve jaotust rakendatakse juba 2026. aasta riigieelarve koostamisel. Samal ajal jätkub riigieelarve baasseaduse nende muudatuste ettevalmistamine, mille rakendamise ettevalmistus võtab pikemalt aega.
Seaduse ülesehituse arutelud toimusid koostöös riigikogu rahanduskomisjoniga. Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks ministeeriumitele, Riigikantseleile, põhiseaduslikele institutsioonidele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning on avalikuks konsultatsiooniks kättesaadav eelnõude infosüsteemis EIS tähtajaga 14.august. Seejärel on valitsusel aega otsustada septembris ning suunata eelnõu koos järgmise aasta riigieelarvega Riigikogusse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuluarvestussüsteemide juurutamise konsultant Rein Parelo hinnangul ei lisa vastses seaduseelnõus riigieelarve arusaadavuse parandamiseks pakutud täiendused eelarvele selgust. Parelo küsis avaliku teabe nõudega ministeeriumitelt nende tegevuspõhised kulumudelid ning esitas pärast nendesse süvenemist oma ettepanekud riigieelarve selguse suurendamiseks.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?