Kommunikatsiooniagentuuri Miltton New Nordics finantsjuhi Kristi Tikka karjäär on olnud teistsugune kui ettevõtete finantse juhtivatel inimestel tavaliselt. Tal on magistrikraad õigusteaduses, pikk töökogemus eraettevõtete juristina ning Milttonisse tuli ta viie aasta eest tööle hoopis büroojuhiks – aga samm-sammult kujunes temast inimene, kelle õlul lasub tänaseks kogu ettevõtte finantsjuhtimine.
Tikka sõnul ei ole juristitaust talle ta praeguses rollis kaugeltki takistuseks – pigem vastupidi. „Juristina õppisin teemasid süvitsi analüüsima, looma struktuuri ja nägema seoseid. Finantsides on see oskus väga väärtuslik – küsimus ei ole lihtsalt arvudes, vaid nende mõtestamises ja arusaadavalt selgitamises teistele,“ ütles ta. Just tema algatusel on Milttonis loodud kindlad finantsrutiinid ja selged protsessid, mis toetavad kogu tiimi tööd.
Asjaolu, et erinevalt tööstusettevõtetest ei tugineta teenuste sektoris masinatele, vaid inimestele, seab finantsjuhi tööle omad nõudmised. Finantsjuht peab siin Tikka sõnul mõistma, et Exceli tabelid ja finantsprognoosid on ainult tööriistad ning otsused sünnivad inimestest, nende vajadustest ja koostööst. „Meil ei ole roboteid ega masinaid, meil on inimesed. Nende heaolu ja koostöö toimimine on vundament, millele tugineb ettevõtte edu,“ märkis ta.
Rutiinid, mis loovad kindluse
Tikka rõhutas, et ka loovas kommunikatsiooniagentuuris töötamisel vajatakse kindlaid struktuure ja rutiine. Milttonis on välja kujunenud süsteemne lähenemine finantsjuhtimisele, kus iga kuu toimuvad valdkondlikud tulemuste analüüsid ja kord kvartalis antakse kogu tiimile ülevaade ettevõtte finantsseisust. See aitab luua ühist arusaama ja vältida olukorda, kus finantsinfo jääb ainult juhtkonna teada.
Mida rohkem inimesi finantsprotsessidesse kaasata, seda paremini nad mõistavad, miks mingi asi on oluline.
Tema sõnul on oluline, et tiimid mõistaksid, miks teatud protsessid ja tähtajad on paigas. Kui inimesed näevad laiemat pilti ja mõistavad oma rolli selles, on neil lihtsam eesmärke saavutada ja vastutada oma panuse eest. „Mida rohkem inimesi finantsprotsessidesse kaasata, seda paremini nad mõistavad, miks mingi asi on oluline,“ märkis ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui Laura Sarapuu 2022. aasta sügisel nutikate taimekasvatustoodete poolest tuntud Click & Grow finantsjuhiks sai, oli ettevõte just läbinud plahvatusliku kasvu etapi. Sarapuu missiooniks sai ettevõtte viimine kasvujoovastusest tasakaaluka ja kestliku ärimudelini.
“Kõige olulisem osa minu töös on see, et meil oleks projektide elluviimiseks olemas käibevahendid,” ütleb SRC Groupi finantsjuht Kennet Jõgi. SRC Group tegutseb mitmel sihtturul Euroopas ja Ameerikas, pakkudes laevade ümberehituse ja remondi teenuseid.
„Tööpäevad on väga hektilised, vahel muutuvad asjad ööga,“ ütleb iduettevõtte GScani finantsjuht Remo Kuldkepp. GScan pakub tehnoloogiat, mis suudab näha betoonkonstruktsioonide sisse kuni 10 meetri sügavuseni – see ületab kordades konkureerivate lahenduste suutlikkust. Säärase tehnoloogia turule toomine on kapitalimahukas ja pikk protsess, kus tootearendus võib võtta aastaid ja müügitegevus algab alles pärast mitmeid piloteerimisi.
Finantsjuhi töö elektroonikakaupluste ketis Klick Eesti tähendab igapäevast laveerimist kulude tõusu ja klientide hinnatundlikkuse vahel, tunnistab ettevõtte finantsjuht ja juhatuse liige Kaire Koik. Hinna tõstmine pole alati võimalik, sest inimeste ostujõud ei kasva sama kiiresti kui ettevõtte kulud.
Ettevõtluses ei ole olemas hetke, mil raamatupidamist pole vaja. Isegi siis, kui tegevust ei ole, tuleb vähemalt kord aastas kõik terviklikult üle vaadata, esitada vajalikke aruandeid ja deklaratsioone. „Raamatupidamine on baasvajadus– see on nagu elekter, mille kadumine annab kohe tunda,“ ütleb raamatupidamise ja palgaarvestuse teenust ning maksukonsultatsioone pakkuva Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis.