Finantsjuhi töö elektroonikakaupluste ketis Klick Eesti tähendab igapäevast laveerimist kulude tõusu ja klientide hinnatundlikkuse vahel, tunnistab ettevõtte finantsjuht ja juhatuse liige Kaire Koik. Hinna tõstmine pole alati võimalik, sest inimeste ostujõud ei kasva sama kiiresti kui ettevõtte kulud.

- Klick Eesti juhatuse liige ja finantsjuht Kaire Koik.
- Foto: Andras Kralla
Efektiivsuse tõstmisel on Klick teinud märkimisväärseid edusamme laohalduse ja logistika valdkonnas. Koigi sõnul on just varude liikumiskiirus ja tarneahela efektiivsus kohad, kus ettevõte saab rahaliselt kõige enam võita või kaotada. Kui kaup seisab või liigub valesti, tähendab see otseselt kinni olevat raha. Seetõttu on Klick muutnud varude juhtimist järjest täpsemaks, tuginedes nutikatele jälgimissüsteemidele, mis võimaldavad analüüsida lao kiirust ja efektiivsust.
Varude liikumiskiirus ja tarneahela efektiivsus on kohad, kus ettevõte saab rahaliselt kõige enam võita või kaotada.
Klick on 2009. aastast alates ettevõtet finantsjuhtinud Koigi eestvedamisel investeerinud süsteemidesse, mis võimaldavad suure osa rutiinsest tööst usaldada masinatele. Klicki raamatupidamiseks piisab nõnda vaid kahest inimesest – pearaamatupidajast ja ühest raamatupidajast. Koik peab seda mitte kokkuhoiuks, vaid märgiks, et hästi valitud digilahendused vabastavad inimesed mehaanilisest tööst ja loovad võimaluse keskenduda sellele, mis loob ettevõttele tegelikku väärtust.
Klickis on automatiseeritud paljud protsessid alates arvete liikumisest kuni toodete jaotamiseni kaupluste vahel, ent analüüs, suunavalikud ja strateegilised otsused sünnivad endiselt inimeste toel. „Masin ei tea, mis turul tegelikult toimub ega tunne konkreetsete piirkondade eripärasid. Need otsused jäävad ikka inimese teha,“ selgitab Koik.
„Tühja kasseti tasu“ rikub õiglast konkurentsi
Koik näeb enda rolli laiemalt kui pelgalt Klicki finantsjuhina – tema jaoks tähendab see ka ausa majanduskeskkonna kujundamist ning seismist õiglase konkurentsi ja läbipaistvate reeglite eest ettevõtluses.
Üheks põletavaks probleemiks oma sektoris peab Koik erakopeerimise tasu, tuntud ka kui „tühja kasseti tasu“ – see on maks, mis on suunatud tarbijale, kuid mille katmise kohustus jääb ettevõttele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui Laura Sarapuu 2022. aasta sügisel nutikate taimekasvatustoodete poolest tuntud Click & Grow finantsjuhiks sai, oli ettevõte just läbinud plahvatusliku kasvu etapi. Sarapuu missiooniks sai ettevõtte viimine kasvujoovastusest tasakaaluka ja kestliku ärimudelini.
“Kõige olulisem osa minu töös on see, et meil oleks projektide elluviimiseks olemas käibevahendid,” ütleb SRC Groupi finantsjuht Kennet Jõgi. SRC Group tegutseb mitmel sihtturul Euroopas ja Ameerikas, pakkudes laevade ümberehituse ja remondi teenuseid.
„Tööpäevad on väga hektilised, vahel muutuvad asjad ööga,“ ütleb iduettevõtte GScani finantsjuht Remo Kuldkepp. GScan pakub tehnoloogiat, mis suudab näha betoonkonstruktsioonide sisse kuni 10 meetri sügavuseni – see ületab kordades konkureerivate lahenduste suutlikkust. Säärase tehnoloogia turule toomine on kapitalimahukas ja pikk protsess, kus tootearendus võib võtta aastaid ja müügitegevus algab alles pärast mitmeid piloteerimisi.
Ühest küljest on riigieelarve koostamine ja haldamine on rangete etappide ja tähtaegadega protsess. Teisalt nõuab see töö suurt paindlikkust, sest poliitilised otsused võivad jõuda finantsjuhtide lauale ootamatult. Transpordiameti finantsosakonna juhataja Mairi Roots räägib tööst, mis peitub Eesti teede, lennunduse ja merenduse arengut määravate otsuste taga.
Ettevõtluses ei ole olemas hetke, mil raamatupidamist pole vaja. Isegi siis, kui tegevust ei ole, tuleb vähemalt kord aastas kõik terviklikult üle vaadata, esitada vajalikke aruandeid ja deklaratsioone. „Raamatupidamine on baasvajadus– see on nagu elekter, mille kadumine annab kohe tunda,“ ütleb raamatupidamise ja palgaarvestuse teenust ning maksukonsultatsioone pakkuva Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis.