Eesti Pangas toimunud rahvusvahelisel konverentsil arutleti, kuidas aitab plaanitav digieuro teha lähitulevikus Euroopa majanduse jaoks kriitilisi makseid. Euroopa Liidu kontrolli all olev digitaalne maksevahend muutub üha olulisemaks, sest sularaha kasutatakse üha vähem ja geopoliitilised raputused tõstavad esile vajaduse olla strateegiliselt sõltumatu.

- Vasakult: Piero Cipollone, Valdis Dombrovskis ja Madis Müller
- Foto: Arno Mikkor
Konverentsi avaettekannetes tõid nii Euroopa Komisjoni majanduse ja tootlikkuse volinik Valdis Dombrovskis kui ka Euroopa Keskpanga juhatuse liige Piero Cipollone esile, et inimeste maksekäitumine on viimaste aastatega kiiresti muutunud. Sularahakasutus on järsult vähenenud: 2019.–2024. aastal kahanes müügikohtades sularahaga maksmine 72 protsendilt 52 protsendile. Selle tagajärjel on kasvanud sõltuvus Euroopa-välistest teenusepakkujatest, kuna Euroopas pole siiani suudetud luua oma digitaalset makselahendust, mida kõikjal üle euroala ühtmoodi aktsepteeritaks. Erasektori algatused on jäänud parimal juhul piirkondlikule tasandile.
„Tühiku, mis on tekkinud sularahakasutuse vähenemisest, on valdavalt täitnud mitte-Euroopa makselahendused,“ märkis Dombrovskis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopas paneb suuri lootusi praegu väljatöötamisel olevale digieurole. Pikka aega on sularaha, mis kujutab endast otsest nõuet keskpanga vastu, toetanud usaldust finantssüsteemi kui terviku vastu. Nüüd, mil sularaha osakaal isegi väikestes jaetehingutes väheneb kiiresti, loodab Euroopa Keskpank, et selle rolli suudab üle võtta digieuro.
„Me ei taha näha seda, et tuleks välismaised dollariga seotud, Ameerikast pärit digitaalsed vääringud ja hakkaksid liiga suurt osa omama Euroopas toimuvates arveldustes,“ ütles riigikogus Eesti Panga aastaaruannet esitlenud Madis Müller riigikogulaste küsimustele vastates. „See lihtsalt vähendaks Euroopa kontrolli meie oma rahasüsteemi ja maksesüsteemide üle.“
Näeme digieuros Eestile olulist varulahendust puhuks, kui pankade makseteenused peaksid mingil põhjusel katkema, kirjutab Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt panga blogis. Samuti võimaldaks digieuro tema sõnul soodsamaks kaubelda globaalsete kaardiskeemide tasusid.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?