Müller: digieurot on vaja kriisikindluse pärast ja USA digivääringute leviku ennetamiseks

Mülleri hinnangul on krüptoraha ja -vara praegune mõju Eesti majandusele ja rahandusele vähene. „Ei saa öelda, et nad täna Eesti majandust ja rahandust väga oluliselt mõjutaks. Kuigi küsides inimeste käest, kui paljud omavad muude säästude kõrval ka krüptovara, siis need vastused inimeste suhtelise hulga osas on küll järjest kasvanud. Ma arvan, et need summad, mida keskmiselt võib-olla pigem nooremad inimesed krüptovormis omavad, on tegelikult suhteliselt väikesed.“

Küll aga pööratakse Mülleri sõnul nii Eesti Pangas kui ka Euroopa Keskpangas, viimasel ajal tähelepanu Ameerika Ühendriikide suundumustele selles valdkonnas. „Ameerika valitsus on hakanud selgelt toetama krüptovarasid, mis on oma hinna mõttes jäigalt seotud dollariga – stablecoin´e. Nende kasutamine on kasvanud. Nende eelis on see, et nad ei ole niivõrd oma väärtuselt kõikuvad kui bitcoin või mõned teised alternatiivid. Ja on võimalik ette kujutada, et teatud digitaalsetes arveldustes on selle kasutamine mugavam kui päris dollari või päris raha kasutamine.“

„Seepärast tahab Euroopa Keskpank välja tulla enda parema pakkumisega ühiskonnale ka uues vormis raha kasutamisel,“ lisas Müller.

Digieurost rääkis Eesti Panga president oma ettekandes veel kriisikindluse kontekstis. „Sel kevadel Hispaanias ja Portugalis aset leidnud väga ulatusliku elektrikatkestuse ajal sai toitu ja muud osta vaid sularaha eest. See tuletas meile kõigile ilmekalt meelde, kui vajalik on hädaolukordades füüsilise sularaha olemasolu. Teisisõnu, digitaalsed maksed on mugavad, kuid peame valmis olema ka olukordadeks, kus need ei toimi,“ rõhutas Müller.