Digieurost on vähe. Euroopa vajab euro stabiilmünte

„Me ei taha näha seda, et tuleks välismaised dollariga seotud, Ameerikast pärit digitaalsed vääringud ja hakkaksid liiga suurt osa omama Euroopas toimuvates arveldustes,“ ütles riigikogus Eesti Panga aastaaruannet esitlenud Madis Müller riigikogulaste küsimustele vastates. „See lihtsalt vähendaks Euroopa kontrolli meie oma rahasüsteemi ja maksesüsteemide üle.“

Näeme digieuros Eestile olulist varulahendust puhuks, kui pankade makseteenused peaksid mingil põhjusel katkema, kirjutab Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt panga blogis. Samuti võimaldaks digieuro tema sõnul soodsamaks kaubelda globaalsete kaardiskeemide tasusid.

USA presidendi Donald Trumpi agressiivne kaubandusstrateegia seisab peagi silmitsi põhimõttelise vastuoluga: tariifide kehtestamine ja mitmepoolsuse tagasilükkamine Ameerika töökohtade kaitsmise nimel on vastuolus tema eesmärgiga säilitada dollari roll maailma domineeriva reservvaluutana. Dollar – vaatamata oma praegusele tugevusele – saab suure tõenäosusega löögi.

Möödunud aasta novembris algas Euroopa Liidus kaheaastane digieuro ettevalmistusetapp, mille käigus töötatakse välja projekti reeglistik ning valitakse digitaalse euro platvormi ja taristut arendavad potentsiaalsed teenusepakkujad. Ka Eesti valitsus on sellele põhimõttelise heakskiidu andnud. Nende kahe aasta jooksul soovitakse suhelda üldsuse ja kõigi sidusrühmadega.

Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.