Digitaalne euro võib tulla 2028. aastaks. Kuidas see muudab maksmist ja raharinglust?
Sularaha kasutus on ajas pidevalt vähenenud. Selleks on mitmeid erinevaid põhjuseid – digitaalsete finantsteenuste areng ja parem kättesaadavus inimestele, aga ka mugavus, mida pakuvad endas nii digitaalsed rahaülekanded kui maksekaartide kasutamine. Järgmine samm selles vallas peaks olema digitaalse euro kasutuselevõtt.
Euroopa Liit on astunud järjekordse sammu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reguleerimises. Erinevalt varasemast ei ole tegemist üksnes seni kehtinud reeglite täpsustamisega. Ees on ootamas laiaulatuslik reform, mille eesmärgiks on nõudeid ühtlustada ning järelevalvet tõhustata. Uued nõuded mõjutavad kõiki finantsasutusi ja teisi kohustatud isikuid, kuid erilist tähelepanu peaks neile pöörama fintech ettevõtted.
Näeme digieuros Eestile olulist varulahendust puhuks, kui pankade makseteenused peaksid mingil põhjusel katkema, kirjutab Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt panga blogis. Samuti võimaldaks digieuro tema sõnul soodsamaks kaubelda globaalsete kaardiskeemide tasusid.
Möödunud aasta novembris algas Euroopa Liidus kaheaastane digieuro ettevalmistusetapp, mille käigus töötatakse välja projekti reeglistik ning valitakse digitaalse euro platvormi ja taristut arendavad potentsiaalsed teenusepakkujad. Ka Eesti valitsus on sellele põhimõttelise heakskiidu andnud. Nende kahe aasta jooksul soovitakse suhelda üldsuse ja kõigi sidusrühmadega.
Lords LB Asset Management viib kuni 30. septembrini läbi Baltic Core Property Fundi fondiosakute avalikku pakkumist. Fond plaanib luua toimivatest ja üüritulu tootvatest A-klassi ärihoonetest koosneva portfelli ning selle esimene kavandatav ost on Vilniuse kesklinnas asuv ärikeskus Artery, mille täituvus on 98%. Mida tähendab fondiosak investorile, millised tegurid määravad selle väärtuse muutumise ja millest moodustub investeeringu tootlus?