Digitaalne euro võib tulla 2028. aastaks. Kuidas see muudab maksmist ja raharinglust?

Euroopa Liit on astunud järjekordse sammu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reguleerimises. Erinevalt varasemast ei ole tegemist üksnes seni kehtinud reeglite täpsustamisega. Ees on ootamas laiaulatuslik reform, mille eesmärgiks on nõudeid ühtlustada ning järelevalvet tõhustata. Uued nõuded mõjutavad kõiki finantsasutusi ja teisi kohustatud isikuid, kuid erilist tähelepanu peaks neile pöörama fintech ettevõtted.

Näeme digieuros Eestile olulist varulahendust puhuks, kui pankade makseteenused peaksid mingil põhjusel katkema, kirjutab Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt panga blogis. Samuti võimaldaks digieuro tema sõnul soodsamaks kaubelda globaalsete kaardiskeemide tasusid.

Möödunud aasta novembris algas Euroopa Liidus kaheaastane digieuro ettevalmistusetapp, mille käigus töötatakse välja projekti reeglistik ning valitakse digitaalse euro platvormi ja taristut arendavad potentsiaalsed teenusepakkujad. Ka Eesti valitsus on sellele põhimõttelise heakskiidu andnud. Nende kahe aasta jooksul soovitakse suhelda üldsuse ja kõigi sidusrühmadega.

Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.