Jaga lugu:

Välisnõudlus toetab euroala majanduskasvu püsivust

Euroopa Keskpanga direktor Mario Draghi.  Foto: EPA

Euroopa Keskpanga nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja rahandusanalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame jätkuvalt, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel pikema aja vältel ning tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste, sõnas EKP direktor Mario Draghi eilsel pressikonverentsil.

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses kinnitas Draghi, et igakuiseid netovaraoste – nüüdsest 60 miljardi euro ulatuses – kavatsetakse jätkata kuni 2017. aasta detsembri lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga.

Samal ajal kui tehakse netovaraoste, reinvesteeritakse varaostukava raames soetatud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed.

Jätkuvalt soodsad rahastamistingimused

Mario Draghi sõnul on EKP rahapoliitiliste meetmete abil suudetud jätkuvalt säilitada väga soodsad rahastamistingimused, mis on vajalikud, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal. Märtsi alguses toimunud istungi järel laekunud andmed kinnitavad tema sõnul, et euroala majanduse tsükliline taastumine muutub üha jõulisemaks ja langusriskid on veelgi vähenenud. Samal ajal püsib inflatsioonisurve tagasihoidlik ja veel ei ole märke veenvast tõususuundumusest. Endiselt volatiilne koguinflatsioon näitab, et tuleb vaadata kaugemale ÜTHI-inflatsiooni ajutistest muutustest, mis ei mõjuta hinnastabiilsuse väljavaadet keskpikas perspektiivis.

Selleks, et inflatsioonisurve tugevneks ja soodustaks koguinflatsiooni keskmise aja jooksul, on edaspidigi vaja märkimisväärselt toetavat rahapoliitilist kurssi. Kui väljavaade muutub vähem soodsaks või finantstingimused ei ole enam kooskõlas edasiste sammudega inflatsiooni arengu püsival kohandamisel, on EKP nõukogu Draghi sõnul valmis suurendama varaostukava mahtu ja/või kestust.

Välisnõudlus toetab euroala majanduskasvu püsivust

Euroala reaalne SKP kasvas 2016. aasta neljandas kvartalis eelnenuga võrreldes 0,5%. Aasta kolmandas kvartalis oli kasv 0,4%. Laekunud andmed ning eelkõige küsitlustulemused suurendavad EKP nõukogu kindlustunnet, et praegune majanduskasv jätkub kindlalt ja laiemas ulatuses. EKP rahapoliitiliste meetmete mõju edasikandumine toetab sisenõudlust ja edendab jätkuvat finantsvõimenduse vähendamist.

Investeeringute hoogustumist toetavad Draghi sõnul ka edaspidi väga soodsad rahastamistingimused ja ettevõtete suurem kasumlikkus. Peale selle aitab tööhõive kasv, mis saab tuge ka varasematest tööturureformidest, suurendada tegelikku kasutatavat tulu ja eratarbimist.

Lisaks lubavad Draghi sõnul märgid maailmamajanduse hoogsamast taastumisest ja üleilmse kaubanduse kasvust arvata, et välisnõudlus peaks üha enam toetama euroala majanduskasvu üldist püsivust.

Majanduse elavnemist pärsivad aga endiselt loidus struktuurireformide rakendamisel, seda eelkõige tooteturgudel, ning jätkuv bilansside korrigeerimise vajadus mitmes sektoris. Euroala majanduskasvu väljavaatega seotud riskid on küll tasakaalustumas, kuid jätkuvalt püsivad langusriskid, mis on peamiselt seotud üleilmsete teguritega.

Koguinflatsioon on 2016. aasta väga madala tasemega võrreldes elavnenud, tingituna peamiselt energiahindade kiiremast kasvust. Euroala aastane ÜTHI-inflatsioon oli 2017. aasta veebruaris 2,0% ja märtsis 1,5%. See langus kajastas peamiselt energiahindade ja töötlemata toiduainete hindade aeglasemat inflatsiooni, aga ka teenuste hindade inflatsiooni pidurdumist. Nafta praeguste futuurihindade põhjal peaks koguinflatsioon Draghi sõnul aprillis kiirenema ja püsima seejärel kuni aasta lõpuni selle taseme lähedal. Kuna kasutamata ressursid pärsivad endiselt palga- ja hinnakujundust euroalal, püsivad alusinflatsiooni näitajad madalad ning peaksid keskpika aja jooksul tõusma üksnes vähehaaval, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse eeldatavalt jätkuvast taastumisest ja majandusliku seisaku järkjärgulisest taandumisest.

Nõudlus laenude järele veelgi suurenenud

Rahandusanalüüsi andmed osutavad laia rahapakkumise (M3) jätkuvale jõulisele kasvule – selle aastane kasvumäär oli 2017. aasta jaanuaris 4,8% ja veebruaris 4,7%. Nagu ka eelnenud kuudel, toetasid M3 aastakasvu valdavalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2017. aasta jaanuaris ja veebruaris 8,4%.

Samuti jätkub erasektorile antavate laenude kasvu taastumine, mida on täheldatud alates 2014. aasta algusest. Mittefinantsettevõtetele antavate laenude aastakasv alanes 2017. aasta jaanuari 2,3%-lt veebruaris 2,0%-le ja kodumajapidamiste laenude aastakasv püsis veebruaris üldjoontes stabiilsena 2,3% tasemel.

Euroala pankade laenutegevuse uuring 2017. aasta esimese kvartali kohta näitab, et laenude netonõudlus on suurenenud ja pangalaenutingimused on kõigis laenukategooriates veelgi paranenud. Alates 2014. aasta juunist rakendatavate rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumine soodustab endiselt ja märkimisväärselt ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimuste paranemist ning laenuvooge kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja rahandusanalüüsi tulemuste võrdlus vajadust jätkata märkimisväärselt toetava rahapoliitilise kursi rakendamist, et tagada inflatsioonimäärade püsiv ja võimalikult kiire taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Draghi sõnas, et rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu saamiseks peab ka teiste poliitikavaldkondade panus majanduskasvu tugevdamisel olema märgatavalt suurem. Struktuurireformide rakendamist tuleb oluliselt kiirendada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust ning hoogustada tööviljakust ja kogutoodangu potentsiaalset kasvu. Eelarvepoliitikas peaksid kõik riigid jõulisemalt püüdlema majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole. Euroala majanduse vastupidavuse suurendamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust.

Allikas: Eesti Pank

Jaga lugu:
Seotud lood
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemaliseduudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Bret Metsküla
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860bret@finantsuudised.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee