EKP jättis intressimäärad tõstmata. "Pikemaajalised inflatsiooniootused püsivad stabiilsed"

Sõda Lähis-Idas on kaasa toonud energiahindade järsu tõusu, kiirendades inflatsiooni ja pärssides majandususaldust. Keskpikas vaates sõltub sõja mõju inflatsioonile ja majandusaktiivsusele sellest, kui tugevaks ja püsivaks kujuneb energiahindade šokk ning kui ulatuslikud on selle kaudsed ja teisesed tagajärjed. Mida kauem kestab sõda ja püsivad kõrged energiahinnad, seda ulatuslikum on tõenäoline mõju inflatsioonile laiemalt.

EKP nõukogu teatel on nad on selle ebakindlusega toimetulekuks jätkuvalt hästi valmis. Praeguse järsult kerkivate energiahindade perioodi alguses oli euroala inflatsioon 2% sihttaseme lähedal ning majandus on osutunud viimaste kvartalite jooksul vastupidavaks. Ehkki lühemaajalised inflatsiooniootused on märkimisväärselt tõusnud, püsivad pikemaajalised inflatsiooniootused stabiilsed.

EKP nõukogu teatel jälgivad nad olukorda tähelepanelikult ning otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja neid tehakse igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele.

Nõukogu otsustas säilitada hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,00%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,15% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,40%.