Tarbijatel on võimalik neid selle eest boikoteerida, aga nad teevad seda leebelt.
Hiljuti avalikustatud paradiisipaberid heitsid valgust firmade nagu Nike, Lyft, Walmart ja Disney äritavadele, paljastades mitte väga meeldiva pildi. Või võtame Facebooki ja Twitteri, mis on vahelülide kaudu saanud Kremlilt sadu miljoneid dollareid. Või Apple’i, mille tegevjuht Tim Cook ütles USA senati uurimisallkomiteele, et ettevõte „ei peida raha mõnele Kariibi mere saarele“. Paradiisipaberid näitasid, et Kariibi mere piirkonna maksuparadiise ei ole ta tõesti kasutanud, küll aga Inglise kanalis Jersey saarel.
Pole veel päris selge, mida paradiisipaberid äri tegemisele tähendavad. Ameeriklased on veendunud, et nad saavad oma dollariga valida – ostes ettevõtetelt, kelle väärtusi nad toetavad, teevad nad mingisuguse moraalse valiku. Kuid nagu näitavad paradiisipaberid, on ettevõtted tegelikult läbipaistmatud. Kas klientidel on võimalik ostudega oma väärtusi demonstreerida? Peale selle juhib neid ju konkureeriv tahtmine osta odavaid, lahedaid või mugavaid asju.