Millises suunas hakkavad e-arvete kasutamist mõjutama värsked seadusemuudatused, mis jõustuvad tuleva aasta 1. juulist? Ühest küljest saavad kõik ettevõtted võimaluse nõuda endale üksnes e-arvete esitamist, aga teisalt kaob avaliku sektori üksuste kohustus võtta igal juhul vastu üksnes e-arveid.

- Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask
- Foto: Raul_Mee
Optimistid usuvad, et e-arve kasutamine saabki uue hoo, sest „kõik, kes oma partnerilt e-arvet küsivad, peavad selle nüüdsest saama“ ning sisuliselt e-arvete kohustus laieneb.
Pessimistid seevastu kahtlevad, kas ikka on mõistlik pehmendada praegu kehtivat nõuet avaliku sektori asutustele – muutus tekitab tagasikäigu riski riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste üksuste e-arveldamisel. „Kui regulatsioon muutub, tekib tõenäoliselt siiski näiteid, kus asutus tuleb partnerile vastu ja e-arvet ei nõua.“
Eesti avalikus sektoris on masintöödeldavate arvete ehk e-arvete esitamine olnud kohustuslik alates 2019. aastast, kuid erasektoris on e-arvete laiem levik takerdunud. Muudatuste eesmärgina ongi eelnõu koostajad deklareerinud „toetada digitaalse arveldamise täielikku kasutuselevõtmist avaliku sektori kõrval ka erasektoris“.
Seaduseelnõu seletuskirjast saab lugeda, et muutusi disainides on toetutud E&Y-lt 2021. aastal tellitud uuringule „ E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses“. Uuringust selgus kaks peamist takistust:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigikogu võttis 62 poolt- ja 12 vastuhäälega vastu valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse, mis kaotab avaliku sektori üksuste kohustuse võtta igal juhul vastu üksnes e-arveid. Teisalt sätestab seadus kõigi raamatupidamiskohuslaste õiguse nõuda müüjalt e-arve esitamist – selleks peab end märkima äriregistris ainult e-arvete vastuvõtjaks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kuulutas äsja, et valmis sai Strateegia Akadeemia uus saade, kus räägitakse reaalajamajandusest, mis „aitab säästa tühja töö tegemisest“. Ja väidetakse, et esmatähtis pole aruannete hulga vähendamine, vaid aruannete täitmiseks kuluva aja kokkuhoid.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.