Statistikaameti kiirhinnanguna arvutatud Eesti teise kvartali SKP 0,5% kasv – nii aastases kui ka kvartali võrdluses – näitab küll majanduse aeglast paranemist, kuid seda numbrit tuleks võtta väga esialgsena. Samas oli see kasv üsna ootuspärane.

- Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina
.
- Foto: Andras Kralla
Mida varem SKP muutus avaldatakse, seda esialgsem ja ilmselt ka ebatäpsem see võib olla. Kui võrrelda viimasel kahel aastal kiirhinnanguga leitud Eesti SKP muutuseid praegu andmebaasis olevatega, siis on vahe keskmiselt 0,7 protsendipunkti.
Suurem erinevus kiirhinnangu ja täpsustatud arvestuse vahel tekkis eelmise aasta alguses, millest alates on see vahe suurenenud 0,9 protsendipunktini. Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus see vahe aga isegi üle 1 protsendipunkti. Samas teame, et isegi augusti lõpus avaldatavad täpsustatud SKP numbrid pole veel kaugeltki lõplikud.
Kui hinnata Eesti majandusseisu üksikute majandusnäitajate kaudu, siis need viitavad aeglasele kasvule.
Kui hinnata Eesti majandusseisu üksikute majandusnäitajate kaudu, siis need viitavad aeglasele kasvule. Küll on aga olukord ebaühtlane. Töötleva tööstuse – suurima kaupu eksportiva majandusharu – tootmismaht suureneb aegamööda, kuid ekspordikasv esialgsetel andmetel teises kvartalis pidurdus. Samal ajal aga kiirenes energiatoodangu kasv.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna avaldasid II kvartali esialgsed SKP tulemused nii Eesti kui ka teised EL riigid. Oodatust natuke parema tulemuse tegi eurotsooni majandus tervikuna – kasv oli 0,1%. Eesti majandus kasvas 0,5%. Prantsusmaa majandus kasvas 0,3% ning Hispaania majandus kasvas 0,7%. Itaalia majanduses oodati samuti kasvu, kuid selle asemel oli 0,1% langus. Samuti langes 0,1% Saksmaa majandus.
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.