Möödunud aastal tegi kaupade eksport Eestist küll võrdlemisi tugeva 7% kasvu, kuid see tulenes paljuski varasema aasta langusest ja sellest lähtuvast madalamast võrdlusbaasist. Samuti mõjutas seda reekspordi kiire kasv.

- Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina
- Foto: JAKE FARRA
Nii oligi Eesti päritolu kaupade eksport võrdlemisi mõõdukas, suurenedes aastases võrdluses 4%, kusjuures ka seda lükkas kiiremaks varasem ekspordilangus ja madalam võrdlusbaas. Kuna ekspordihinnad möödunud aastal tõusid 2%, oli ekspordikasv püsivhindades ehk mahu järgi tublisti tagasihoidlikum.
Kõige enam aitas Eesti päritolu kaupade ekspordikasvule möödunud aastal kaasa puittoodete, piimatoodete, kokkupandavate puitehitiste ning mineraalsete õlide väljaveo suurenemine. Samas pidurdas ekspordikasvu kõige enam teravilja ja puidutselluloosi väljaveo vähenemine.
Eksport Rootsi suurenes, kuid Soome vähenes
Riikide lõikes suurenes Eesti päritolu kaupade eksport enim Singapuri ja Poola, kuid tugevam kasv oli ka Lätti, Leetu, Rootsi, Saksamaale ja Itaaliasse. Seevastu pidurdas ekspordikasvu enim kaupade väljaveo vähenemine USA-sse, Soome ja Venemaale. Singapuri suunatud ekspordi taga olid mineraalsed õlid, Poola suunal kasvas eksport aga peamiselt puittoodete ning erinevate masinate ja seadmete väljaveo tõttu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas 5. veebruaril jätta baasintressimäärad muutmata - EKP võtmeintressiks ehk hoiustamise püsivõimaluste intressimääraks jääb 2,00%. Nõukogu järgmine rahapoliitiline istung toimub 19. märtsil.
Tundub loogiline, et kui ettevõtte müük ja kasum kasvavad, paraneb ka üldine rahaline olukord. Tegelikkus võib aga olla vastupidine. Ilma selge rahavoogude planeerimiseta muutub kasv kiiresti pingeliseks ning otsuseid hakatakse tegema alles kriisiolukorras. Miks see nii on ja mida juba eos muuta annaks?