• OMX Baltic−0,02%317,18
  • OMX Riga−0,4%1 015,29
  • OMX Tallinn0,08%2 250,52
  • OMX Vilnius−0,27%1 491,58
  • S&P 500−0,31%7 301,25
  • DOW 30−0,99%49 701,78
  • Nasdaq 0,19%24 476,66
  • FTSE 100−0,81%10 466,16
  • Nikkei 2250,71%59 444,21
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,02%317,18
  • OMX Riga−0,4%1 015,29
  • OMX Tallinn0,08%2 250,52
  • OMX Vilnius−0,27%1 491,58
  • S&P 500−0,31%7 301,25
  • DOW 30−0,99%49 701,78
  • Nasdaq 0,19%24 476,66
  • FTSE 100−0,81%10 466,16
  • Nikkei 2250,71%59 444,21
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
Koroonakriisis riigid teatavad järjest uutest majanduse abipakettidest. Kriisi pikemal jätkumisel muutuvad meetmed ilmselt veelgi ulatuslikumaks. Samal ajal ei ole keegi tühistanud Euroopa Liidu riigiabi reegleid, mille rangust on Eestiski tunda saadud näiteks Estonian Airi kaasuse kaudu. Kuigi Euroopa Komisjon on kiirelt tegutsenud ja muuhulgas andnud juba välja suunised, siis võimaliku kriisi süvenemisel ei ole veel selge, mis olemuse võtavad need reeglid tulevikus.
Advokaadibüroo Ellex Raidla konkurentsiõiguse ja riigiabi töörühma juht Martin Mäesalu
  • Advokaadibüroo Ellex Raidla konkurentsiõiguse ja riigiabi töörühma juht Martin Mäesalu
Esimene nädal, kus Euroopa on „lukku pandud ja luku võti ära visatud”, on möödunud. Ilmselt ei vaidle paljud, et ka järgmistel nädalatel ei leita veel võtit ja erandlikud olud jätkuvad. Samuti muutub iga päevaga selgemaks, et isegi viirusepuhangu vaibudes ei jätku meie igapäevane toimetamine sealt, kus see reedel, 13. märtsil pooleli jäi. Koroonatüsistuste ulatus majandusele tõenäoliselt kasvab iga päevaga. Kuigi optimismi ei tohi kaotada, kasvab oht, et tekkiv olukord on majanduses, vähemalt lühiajaliselt, raskem kui pärast 2008. aastat.
2008. aastaga on küll mitmeid erinevusi. Ühest küljest oleme ilmselt paremini kriisiks valmis kui siis. Samas, kui 2008. aastal tabas löök peamiselt finants- ja kinnisvarasektorit ning alles järellainetuses teisi valdkondi, siis nüüd võiks mured olla laiemad.
2008 läheneti finantskriisi mõjude kõrvaldamisele Euroopas väga erinevalt. Ühes äärmuses oli Eesti, kus võeti suund peamiselt kärpida (ja kas sel hetkel teist võimalust oligi). Teine suund oli ulatuslike abimeetmete rakendamine, mille kinni maksmine kestab osaliselt siiani. Hetkel paistab üleeuroopaline üldine meelestus olevat järgida 2008. aasta kriiside järellainetuses 2012. aastal tollase Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi välja hõigatud „whatever it takes” motot.
Mis saab 2020. aastal?
Hetkel paistab, et Euroopa Liit üritab rakendada sama raamistikku nagu 2008. aastal. Komisjon on juba välja andnud ajutise raamistiku, mis tuginevad 2008. aasta finantskriisi kogemustele. Ka on juba Komisjoni viidatud raamistiku alusel tulemas riigiabi lahendeid kiiremini kui isikukaitsevahendeid erinevatesse Euroopa riikidesse.
Lõplikke järeldusi teha on siiski veel väga vara. Erinevalt 2008. aastast on seekord võimalike abivajavate ettevõtjate ja sektorite hulk palju suurem. Seetõttu ei pruugi jääda piisavalt ruumi olukorra paindlikuks juhtimiseks. Samuti on kriisi laienemisel riigi sekkumise vajadus tõenäoliselt oluliselt laiem. Hetkel jääb lahtiseks, milliseid meetmeid riigid lõpuks rakendavad ja kas avalikkus on valmis seda aktsepteerima. Samuti on teadmata, kuidas Komisjon sellele reageerib ja kas temast saab osa lahendusest või takistus lahenduse leidmisele. Hetkel siiski paistab, et eksisteerib selge soov lahenduste leidmiseks.

Seotud lood

Uudised
  • 23.03.20, 10:04
Kui raha saab otsa: kõik, mida teada riigi kriisiabist
Riigi otsused, kuidas koroonaviirusest põhjustatud majandussurutisega toime tulla, muutuvad sama kiiresti, kui viirus ise levib. Neljapäeval välja kuulutatud 2 miljardi euro suurune abipaketi kõik meetmed ei ole veel paigas, aga selle, mis on teada, võttis Äripäev kokku.
Arvamused
  • 23.03.20, 13:13
Kuidas juhtida ettevõtte likviidsust ja rahavoogu kriisi tingimustes?
COVID-19 pandeemiaga kaasnev üleilmne eriolukord paneb ettevõtted ja nende juhid raskesse olukorda. Üks olulisemaid teemasid on ettevõtete rahavoogude juhtimine ja otsused likviidsuse hoidmiseks.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.11.26, 15:25
Kas ettevõte peaks aasta lõpus raha hoidma või investeerima äritegevusse?
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele