Millal on laen kriisiaja raskuste ületamiseks mõistlik lahendus?

Möödunud augustis küsisime finantsekspertidelt, kas nad prognoosivad kriisi kättejõudmist 2020. aastal ja kuidas nad võimalikuks jahenemiseks valmistuvad. Luminori privaatpanganduse ja varahalduse juht Gunnar Toomemets ütles toona, et nad ootavad mõõdukat majanduskasvu aeglustumist, mainides, et ka 3% kasv oleks väga kiire. Praegu prognoosib Luminor Eestile -10% majanduslangust.

Lootust ärakukkuvat majandust riiklikult kinni maksta ei ole, rääkis president Kersti Kaljulaid Äripäeva Raadiole antud intervjuus. Tema sõnul on mõistlik laenata nii palju, et hoida ära sotsiaalne katastroof. „Meetmed peavad olema suunatud, et lihtsad inimesed kannataks vähem ja see annab ruumi ka ettevõtjaile kohaneda, sest on olemas turvavõrk inimestele. See peaks olema meie ambitsioon,” hindas ta.

Küsisime eelmise aasta lõpus juhtivatelt finantsekspertidelt, kuidas ettevõtted võimalikuks kriisiks valmistuvad. Siis ei teadnud veel keegi, et kriis nii lähedal on. Admiral Marketsi juhi Sergei Bogatenkovi sõnad olid siis, et kriisi ei tohi karta.

Möödunud aastal rääkis Telia finantsdirektor Elis Pikmets, et neil on võimaliku kriisiga toimetulekuks selge strateegia paigas ja see strateegiline kurss aitab neid edasi majanduse erinevates tsüklites, nii languses kui ka tõusus. Kuidas on nad aga tegelikult kriisiga toime tulnud, räägib Elis Pikmets.

Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.