- OMX Baltic−0,29%292,92
- OMX Riga−0,64%910,22
- OMX Tallinn−0,04%1 960,41
- OMX Vilnius−0,35%1 229,49
- S&P 500−0,1%6 600,35
- DOW 300,57%46 018,32
- Nasdaq −0,33%22 261,33
- FTSE 1000,27%9 233,13
- Nikkei 2251,15%45 303,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%98,47
- OMX Baltic−0,29%292,92
- OMX Riga−0,64%910,22
- OMX Tallinn−0,04%1 960,41
- OMX Vilnius−0,35%1 229,49
- S&P 500−0,1%6 600,35
- DOW 300,57%46 018,32
- Nasdaq −0,33%22 261,33
- FTSE 1000,27%9 233,13
- Nikkei 2251,15%45 303,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%98,47
Pensionireform: tänased tulud ja homsed kulud
Nüüd, kus muudatused pensionisüsteemis on saanud seaduse jõu, on kohane küsida, mida võiks edasiste valikute puhul silmas pidada esiteks riigi rahaasju korraldades ja teiseks iga inimene oma isiklikke pensioniotsuseid tehes, kirjutab Eesti Panga president Madis Müller.
Seni kohustusliku kogumispensioni muutmine vabatahtlikuks tekitab riigieelarvesse ajutisi lisatulusid, kuid seab riigi rahanduse tulevikus suurema surve alla. Lähema aasta või kahe jooksul võib riigieelarvesse oodata täiendavat tulumaksu laekumist, kuna inimesed, kes soovivad pensionifondidesse säästetud raha kasutusse võtta, maksavad kogutud summalt riigile 20% tulumaksu. Teiseks vähenevad riigi kulutused lähiajal, kuna enam ei ole vaja maksta 4% inimeste palgast nende nimel pensionifondi osakute ostmiseks.
Seotud lood
Tänavu suvel katkestas riik omapoolsed maksed töötavate inimeste II pensionisambasse. Oktoobrikuu jooksul on aga inimestel võimalik otsustada, kas jätkata oma brutopalgast 2% makse tegemist pensionifondi või mitte.
Pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise reform on põhiseadusega kooskõlas ning presidendi taotlus jätta see välja kuulutamata lükati tagasi, otsustas riigikohus.
Luminori tellitud uuringust selgus, et eestlased ja lätlased koguvad pensioniks sääste märgatavalt usinamalt kui leedukad. Teisest küljest ei valmistu 9% eestlasi ja 7% lätlasi pensioniks üldse. Leedus on mittekogujaid üle kahe korra enam ehk lausa 20%.
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.
Enimloetud
4
5
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele