Püsivhindades on SKP kumuleeruvalt langenud kaheksa kvartaliga üle 6%, aga maksejõuetute arv ei ole oluliselt kasvanud. Kuna palgafondi kasv on olnud kiire, majanduskasv madal ja intressimäärad kõrged, siis tekib küsimus: kas ettevõtted peavad vastu?

- Swedbanki krediidiriski juht Urmas Simson.
- Foto: Raul Mee
Tänase seisuga on maksejõuetuse tase küll madal, kuid sektoritest on kõige haavatavamad tööstus, põllumajandus ja ehitus. Kui põllumajandussektor on hõive mõttes veidi väiksem, siis tööstus ja ehitus on suured. Me näeme, et on ettevõtteid, kes on kaotanud rahavoogu, kuid laenude teenindamisega probleeme ei ole. Osadel juhtudel oli eelnev laenukoormus niivõrd madal, et laenuteeninduse kattekordaja ehk rahavoo suhe laenu maksetesse on langenud näiteks 2 pealt 1,5 peale.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.