Püsivhindades on SKP kumuleeruvalt langenud kaheksa kvartaliga üle 6%, aga maksejõuetute arv ei ole oluliselt kasvanud. Kuna palgafondi kasv on olnud kiire, majanduskasv madal ja intressimäärad kõrged, siis tekib küsimus: kas ettevõtted peavad vastu?

- Swedbanki krediidiriski juht Urmas Simson.
- Foto: Raul Mee
Tänase seisuga on maksejõuetuse tase küll madal, kuid sektoritest on kõige haavatavamad tööstus, põllumajandus ja ehitus. Kui põllumajandussektor on hõive mõttes veidi väiksem, siis tööstus ja ehitus on suured. Me näeme, et on ettevõtteid, kes on kaotanud rahavoogu, kuid laenude teenindamisega probleeme ei ole. Osadel juhtudel oli eelnev laenukoormus niivõrd madal, et laenuteeninduse kattekordaja ehk rahavoo suhe laenu maksetesse on langenud näiteks 2 pealt 1,5 peale.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Soome on Eesti ettevõtjale üks loogilisemaid laienemissihte – geograafiliselt lähedal, majanduslikult arusaadav ja kultuuriliselt tuttav. Kuid see ei tähenda, et Soomes äritegevus oleks lihtne või kiiresti tasuv. Saates „Finantsuudised fookuses“ arutasid Soome turu plusse ja miinuseid kaks kogenud praktikut: Soome-Eesti Kaubanduskoja ja Finesta Balticu juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes tegutseva raamatupidamis- ja maksunõustamisettevõtte CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi. Kahe peale kokku ulatuvad nende kogemused Eesti ja Soome vahel äri ajades pea neljakümne aastani.