Uusküla: värskete majandusnobelistide töödest on Eesti majanduspoliitikal palju õppida

Kuigi majandusteaduses kipub au ja glamuuri väheks jääma, siis vähemalt kord aastas on ka majandusteadlastel võimalik uudisportaalides püünele tõusta – siis kui jagatakse Nobeli auhinda majandusteaduse alal. Samas ei saa öelda, et auhinna seekordsed laureaadid oleksid kabinetivaikuses varjus püsinud tegelased.

Maailmapank avaldas hiljuti maailma riikide ärikeskkondi võrdleva raporti Business Ready (B-Ready), mis on 2021. aastal lõpetatud võrdlusraporti Doing Business uutmoodi tehtud järeltulija. Eesti on regulatsioonide ärisõbralikkuse poolest võrreldud riikide teise viiendiku alguses, aga avalike teenuste äritoetavuselt päris esimene ning regulatsioonide täitmise lihtsuselt samuti esimeses viiendikus.

Tehnoloogiasektori juhtide, paljude asjatundjate ja ka akadeemikute sõnul on tehisintellekt muutmas maailma läbi enneolematu tootlikkuse kasvu. Mõned usuvad koguni, et masinad teevad varsti kõike, mida suudavad inimesed, tuues piiritu õitsengu ajastu. On ka veidi põhjendatumaid ennustusi. Näiteks Goldman Sachs ennustab, et generatiivne tehisintellekt suurendab järgmisel kümnendil ülemaailmset SKT-d 7%. McKinsey Global Institute prognoosib, et SKT aastane kasvumäär võib praegusest kuni 2040. aastani tõusta 3–4 protsendipunkti. The Economist usub, et tehisintellekt toob õitsengu sinikraedele.

Soome on Eesti ettevõtjale üks loogilisemaid laienemissihte – geograafiliselt lähedal, majanduslikult arusaadav ja kultuuriliselt tuttav. Kuid see ei tähenda, et Soomes äritegevus oleks lihtne või kiiresti tasuv. Saates „Finantsuudised fookuses“ arutasid Soome turu plusse ja miinuseid kaks kogenud praktikut: Soome-Eesti Kaubanduskoja ja Finesta Balticu juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes tegutseva raamatupidamis- ja maksunõustamisettevõtte CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi. Kahe peale kokku ulatuvad nende kogemused Eesti ja Soome vahel äri ajades pea neljakümne aastani.