Kuidas muuta rahavoo juhtimine tulekahjude kustutamisest ennetavaks tegevuseks
Laiskus on üks alahinnatumaid edasiviivaid jõude finantsjuhtimises. Olgu, selle efektiivsuseks nimetamine kõlab paremini, kuid alusmotivatsioon on sama - et oleks masin/süsteem/tööriist mis teeb ebameeldivaks muutnud töö nupulevajutusega ära kohe ja täpselt.
Finantsvaldkonnas on läbi aegade üks katel, mille ümber tants alati käib: kuidas hoida 100% täpsusega fookuses ettevõtte rahavoo kõige tundlikumat, kriitilisemat hetke.
Kui kliendid hilinevad maksetega, samal ajal on vaja planeerida püsikulusid ning mudelis osalevaid elemente on palju, muutub manuaalne rahavoo stsenaariumide läbimängimine ebaefektiivseks, et mitte öelda kohutavalt tüütuks, ebamugavaks ja tulemus ebatäpseks. Kogu energia läheb andmete kokkuvedamisele ja nende õigsuse valideerimisele, mitte tegelikule riskijuhtimisele.
Kasumiaruanne näitab tekkepõhist kasumlikkust, kuid ettevõtte kriisi jõudmise või selle vältimise määrab ainult üks asi: päevatäpsusega rahavoog.
Tüüpiline rahavoo prognoosimisprotsess näeb välja selline:
ERP-s on arved ja laekumised olemas
Nende põhjal luuakse Excelis näiteks 13-nädala mudel.
Klient hilineb maksega 10 päeva -> mudel laguneb koost.
Tulevikus maksmist ootavad palgad ja maksud pole veel arvetena registreeritud -> mudel laguneb uuesti.
Tulemus: finantsjuht veedab tunde Excelit "lappides", et vastata lihtsale küsimusele: "Mis on meie kriitiliselt madalaim rahajäägi punkt järgmise 3 kuu jooksul?"
Kuidas ehitada rahavoo mudel, mis tegelikult ka töötab?
Kasvuettevõtetes on finantsjuhtide ametiaeg sageli suhteliselt lühike. Mõnede peamiselt USA erakapitalifondide portfelliettevõtteid hõlmanud uuringute järgi on keskmine ametiaeg umbes 2,5 aastat.
Kui raamatupidamisteenuse sisse ostmine on juba tükk aega normaalsus, mille mõistlikkuses keegi ei kahtle, siis finantsjuhiteenusega asi sealmaal veel pole – kuid liigub jõudsalt selles suunas. Kaks kogenud ja kaks värsket teenusepakkujat räägivad, mis ajendab ettevõtteid nende poole pöörduma.
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.