Finantsjuhtimise Infoleht juuni 2020

Kuigi Eestis hakkavad epideemia tipu aegsed meeleolud juba ununema, ei ole meditsiiniline kriis laias maailmas kaugeltki läbi ning ka pandeemia rahanduslikke ja majanduslikke järelmeid seedime kindlasti veel tükk aega.

Alates kolmapäevast, 1. juulist kuni järgmise aasta augusti lõpuni peatab riik suurema osa Eesti pensionikogujate lisamaksed teise pensionisambasse. Juhised selle kohta, kas ja mida tuleb pensionikogujal ette võtta, koostas rahandusministeerium.

1. juulist pikeneb isapuhkus 30 päevani, vanemahüvitise maksmine muutub paindlikumaks, jõustuvad kümned muudatused seoses välistööjõuga ning kehtima hakkavad muudatused, et soodustada laevade Eesti lipu alla toomist. Kokku jõustub juuli esimesel päeval rohkem kui 40 õigusakti.

Pärast 2009. aasta finantskriisi hakkasis keskpangad ja järelvalveasutused pankasid regulaarselt stressitestima. Whartoni ärikooli rahvusvahelise panganduse professor Richard J. Herring räägib intervjuus väljaandele Knowledge@Wharton, kui palju on sellest kasu ja kuidas teha stressitestid tõhusaks kriisiennetusvahendiks. Herring kirjutas möödunud aastal koos nõustamisfirma Oliver Wyman partneri Til Schuermanniga analüüsi „Stressitestimise eesmärgid ja probleemid“.

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.