Mida on vaja teada teise samba maksete peatamisest?
Alates kolmapäevast, 1. juulist kuni järgmise aasta augusti lõpuni peatab riik suurema osa Eesti pensionikogujate lisamaksed teise pensionisambasse. Juhised selle kohta, kas ja mida tuleb pensionikogujal ette võtta, koostas rahandusministeerium.
Erinevalt eelmisest kriisist on pensionisamba maksete jätkajatel sel korral võimalik saada pensionifondide positiivse tootluse korral lisakompensatsiooni.
Foto: shutterstock.com
Kui muidu panustab riik kohustuslikku pensionifondi (pensioni teise sambasse) 4 protsenti inimese pealt tasutavast sotsiaalmaksust, siis majanduskriisi tõttu otsustas valitsus need maksed peatada tänavu 1. juulist kuni järgmise aasta augusti lõpuni.
1. juulist pikeneb isapuhkus 30 päevani, vanemahüvitise maksmine muutub paindlikumaks, jõustuvad kümned muudatused seoses välistööjõuga ning kehtima hakkavad muudatused, et soodustada laevade Eesti lipu alla toomist. Kokku jõustub juuli esimesel päeval rohkem kui 40 õigusakti.
Kuigi Eestis hakkavad epideemia tipu aegsed meeleolud juba ununema, ei ole meditsiiniline kriis laias maailmas kaugeltki läbi ning ka pandeemia rahanduslikke ja majanduslikke järelmeid seedime kindlasti veel tükk aega.
Soome on Eesti ettevõtjale üks loogilisemaid laienemissihte – geograafiliselt lähedal, majanduslikult arusaadav ja kultuuriliselt tuttav. Kuid see ei tähenda, et Soomes äritegevus oleks lihtne või kiiresti tasuv. Saates „Finantsuudised fookuses“ arutasid Soome turu plusse ja miinuseid kaks kogenud praktikut: Soome-Eesti Kaubanduskoja ja Finesta Balticu juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes tegutseva raamatupidamis- ja maksunõustamisettevõtte CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi. Kahe peale kokku ulatuvad nende kogemused Eesti ja Soome vahel äri ajades pea neljakümne aastani.