Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida on vaja teada teise samba maksete peatamisest?
Alates kolmapäevast, 1. juulist kuni järgmise aasta augusti lõpuni peatab riik suurema osa Eesti pensionikogujate lisamaksed teise pensionisambasse. Juhised selle kohta, kas ja mida tuleb pensionikogujal ette võtta, koostas rahandusministeerium.
Erinevalt eelmisest kriisist on pensionisamba maksete jätkajatel sel korral võimalik saada pensionifondide positiivse tootluse korral lisakompensatsiooni.
Foto: shutterstock.com
Kui muidu panustab riik kohustuslikku pensionifondi (pensioni teise sambasse) 4 protsenti inimese pealt tasutavast sotsiaalmaksust, siis majanduskriisi tõttu otsustas valitsus need maksed peatada tänavu 1. juulist kuni järgmise aasta augusti lõpuni.
1. juulist pikeneb isapuhkus 30 päevani, vanemahüvitise maksmine muutub paindlikumaks, jõustuvad kümned muudatused seoses välistööjõuga ning kehtima hakkavad muudatused, et soodustada laevade Eesti lipu alla toomist. Kokku jõustub juuli esimesel päeval rohkem kui 40 õigusakti.
Kuigi Eestis hakkavad epideemia tipu aegsed meeleolud juba ununema, ei ole meditsiiniline kriis laias maailmas kaugeltki läbi ning ka pandeemia rahanduslikke ja majanduslikke järelmeid seedime kindlasti veel tükk aega.
Paljude ettevõtete jaoks ei ole suurim väljakutse mitte müügi kasvatamine, vaid see, kuidas müük ja rahavood päriselt omavahel tööle panna. Käive võib ju kasvada, tellimusi jaguda, ent kontol valitseb siiski pidev pingeseis. Just siit saavad alguse otsused, mis määravad, kas kasv viib ettevõtte järgmisele tasemele või hoopis raskustesse. Milliseid samme saab juht astuda nüüd ja kohe, et müük ei töötaks ettevõtte enda vastu?