Autor: Finantsuudised.ee • 22. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Rimi osakaal toodete esmamaaletoojana on käibest umbes 28%, millega ollakse teistest jaekettidest kõrgeima näitajaga,“ sõnas Allar Kahju. „Püüame enamasti osta otse tootjalt parima lõpphinna saamiseks ning ära jätta võimalikult palju vaheetappe. Seega oleme suuremahuline pakendiettevõtja ning enda pakendijäätmete kokkukorje kohustuse edasi andnud taaskasutusorganisatsiooni (TKO) ettevõttele. Täidame kõik pakendite taaskasutamise normid ning kokkukorje teenuskulu TKO-le on sellega seoses 300 000 eurot aastas. Täna teenivad jaeketid Eesti turul kasumit suure konkurentsi tõttu kõigest 1–3% aastakäibest, pakendite kokkukorje osa on omakorda teenitavast kasumist 2,5–10% ehk väga kõrge.“

Allar Kahju toob välja, et pakendiaktsiisi seaduse uue versiooni kohaselt suureneks näiteks Rimi kulud pakenditega seonduvalt 500 000 euro võrra aastas. „Kuivõrd uuele pakendi maaletoomise komponendile säiliks ka praegused teenustasud TKO-dele, oleksid kogu pakendivaldkonnaga seotud kulud Rimi kulustruktuuris 800 000 eurot ehk kasvaksid 2,5 korda. Simuleerides seda maksu kogu Rimi käibele (eeldades, et meie partnerid panevad selle omakorda meie ostuhinda) ja sealt laiemalt toidu jaeturule, tähendaks riigi 15 miljoni euro suurune soovitav maksulaekumine kliendile olulist jaemüügihindade kasvu.“

„Peame aru saama kahest asjast – esiteks, mida me impordime ning et klient on kuningas. Jaekaupmees toob täna peamiselt maale suuri ja tuntud brändikaupu, mida klient ootab. Kas tõesti kujutame ette olukorda, kus Eestis opereeriv jaekett (aastakäibega näiteks 400 miljonit eurot) läheb läbi rääkima P&G korporatsiooniga, mille aastakäive on 65 miljardit dollarit, et vähenda Head& Shouldersi šampoonipudeli suurust või pakendamisviisi? Kogu Eesti jaekaubanduse turu suurus aastas on umbes 2,4 miljardit eurot.“

Allar Kahju kinnitusel sõltutakse kliendi tarbimisharjumustest ja turu väiksus ei võimalda suurtega pakendamise küsimustes läbi rääkida. Tootevalik aga lähtub kliendi soovidest, mitte võimalikest pakendiga seotud kuludest.

„Tuleme keskkonna juurde – sinna, mida selle lisanduva aktsiisi kehtestamine peaks aitama säilitada. Teravik peaks siin olema suunatud lõpptarbijale, kes teeb kauplustes valikuid. Kasvatada tuleb tarbijate teadlikkust, mitte kehtesta maaletoojatele uusi makse, mis lõppkokkuvõttes tõstavad hoopis toodete hinda. Rimi on täna selles valdkonnas astunud iseseisvalt mitmeid olulisi samme – toome oma kauplustest tagasi rohkem kui 300 tonni erinevaid materjalijäätmeid aastas ning teeme teavitustööd klientide hulgas. Hetkel tundub, et uue maksuettepaneku sisu ei ole kahjuks vaid jätkusuutliku keskkonnahoiu tagamine,“ rääkis Allar Kahju.

Loe ka ettevõtjate esindajate pöördumisest valitsuse poole seoses koalitsiooniparteide kavandatava maksupoliitikaga.