Eesti era- ja valitsemissektori võlakoormus mullu ei muutunud

Majapidamiste laenukohustused kasvasid mullu sama kiiresti kui sissetulekud, kuid pisut aeglasemalt kui säästud. Palgakasv, väike tööpuudus ja soodsad laenuintressimäärad soosisid majapidamiste laenunõudluse suurenemist ning laenukohustused kasvasid 6%. Suurenenud on nii pankadest võetud eluaseme- ja tarbimislaenude kui ka teistelt laenuvahendajatelt võetud laenude maht.

Tänu sissetulekute kiirele kasvule ja kõrgele säästumäärale suurenes majapidamiste sularaha ja hoiuste maht aastaga rohkem kui 8%. Lisaks kasvas majapidamiste omanduses olevate kaubeldavate väärtpaberite väärtus aastaga ligikaudu veerandi võrra.

Kiirest kasvust hoolimata on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest näitajast siiski veel väiksemad.

Eesti erasektori (ettevõtted ja majapidamised) võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKP suhe 2016. aastal märkimisväärselt ei muutunud ja oli aasta lõpus 127%. Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on see keskmine tase. Võrreldes riikidega, kus on meie omaga sama sissetulekutase, on Eesti ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus aga suhteliselt suur. Eesti valitsemissektori võlakoormus, mis on Euroopa Liidu riikide seas endiselt kõige väiksem, vähenes möödunud aastal väga vähe ja oli aasta lõpus 9,7% SKPst.

Endiselt investeeritakse vähe

Eesti majandus oli eelmise aasta neljandas kvartalis ja aasta kokkuvõttes välismaa suhtes endiselt netolaenuandja. Alates 2009. aastast on Eesti residendid paigutanud välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasanud. See tuleneb sellest, et Eesti majapidamised ja ettevõtted on rohkem säästma hakanud ning investeeringud Eesti majandusse on vähenenud.

Suurem säästmine ja netolaenuandja positsioon tähendavad küll välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajate paranemist, kuid samal ajal mõjub investeeringute kahanemine halvasti majanduse edasisele kasvuvõimekusele.