- OMX Baltic−0,28%293,91
- OMX Riga−0,11%915,75
- OMX Tallinn−0,44%1 969,71
- OMX Vilnius0,18%1 235,26
- S&P 5000,47%6 615,28
- DOW 300,11%45 883,45
- Nasdaq 0,94%22 348,75
- FTSE 100−0,22%9 256,3
- Nikkei 2250,3%44 902,27
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%97,57
- OMX Baltic−0,28%293,91
- OMX Riga−0,11%915,75
- OMX Tallinn−0,44%1 969,71
- OMX Vilnius0,18%1 235,26
- S&P 5000,47%6 615,28
- DOW 300,11%45 883,45
- Nasdaq 0,94%22 348,75
- FTSE 100−0,22%9 256,3
- Nikkei 2250,3%44 902,27
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%97,57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigi rahareservis 405 miljonit eurot
Märtsi lõpul oli stabiliseerimisreservi varade maht turuväärtuses 405,5 miljonit eurot.
Möödunud aastal paigutati stabiliseerimisreservi 7,5 miljonit eurot, millest suurema osa moodustas Eesti Panga kasumieraldis.
„Stabiliseerimisreserv on riigi varu kõige mustemateks päevadeks,“ ütles rahandusminister Sven Sester. „Sellesse reservi paigutatud vara peab säilima, nii et investeerime seda ainult kõige kindlamatesse varadesse.“
Reservi vahenditest ligi kaks kolmandikku (65 protsenti) on investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ja ülejäänud kolmandik (35 protsenti) pankade võlakirjadesse ja hoiustesse.
Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa riigi võlakirjad (19,8 protsenti portfellist), Belgia riigi võlakirjad (19,8 portfellist) ja Rootsi riigi võlakirjad (12,9 protsenti portfellist).
Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 82 protsenti ning hoiused ja kontojääk 18 protsenti.
Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige tagada vara väärtuse säilimine. Valuutariski reservi vara paigutamisel ei võeta, kogu reserv on europõhistes varades. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta, mistõttu on teine eesmärk tagada kõrge likviidsus. Reservi vara paigutamise eesmärkidest on tulu teenimine alles kolmandal kohal.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. 2009. aastal võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks.
Reservi saab seaduse järgi kasutada üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.
Seotud lood
Finantsinspektsiooni äsja avaldatud finantsteenuste turu ülevaatest nähtub, et turu suundumused olid 2016. aastal sarnased eelneva aasta omaga. Investeerimis- ja säästmistoodete mahu kasvu vedasid kohustuslikud pensionifondid ning pankade laenuportfelli koondjääk suurenes.
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele