Eesti inimestel jätkuvalt rohkem finantsvara kui kohustusi

Investeerimisteenuste mahu kasvu on endiselt vedanud pensionifondid, mille varade maht suurenes 2016. aastal 18%. Kinnisvarafondide varade maht kasvas märkimisväärselt: 61%. Kõikidesse säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse paigutatud varade maht kerkis möödunud aastal 5% ehk 10,2 miljardi euroni.

Elukindlustuse maksete maht kasvas 2016. aastal 3% ja moodustas 86 miljonit eurot. Kahjukindlustuses suurenes kindlustusmaksete maht 8% ja moodustas 302 miljonit eurot.

Suurenev hulk investeerimisvõimalusi

Finantsturu üldist olukorda kommenteerides ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, et hoogsalt on kasvanud eri investeerimispakkumiste hulk.

„Inimestele pakutakse üha uusi ja põnevaid investeerimisvõimalusi, kuid nendega seotud riskide mõistmine võib olla paljudele raskendatud. Populaarsust on kogunud ühisrahastusplatvormid ja hoiu-laenuühistud, mis enamasti ei kuulu finantsinspektsiooni järelevalve alla või milles avatud hoiused ei ole tagatud riikliku tagatisfondi kaudu. Meie arvates tuleb turuosalistel, tarbijatel, regulaatoril ja finantsjärelevalvel arutada, kas need uued investeerimisvõimalused vajavad lisareguleerimist ja avalikku järelevalvet,“ kommenteeris Kessler.

„Kahjuks on kasvutrendi näha ka kelmuslikes „investeerimispakkumistes“. Finantsinspektsioon hoiatab võimaluse korral avalikkust oma kahtlustest ja taotleb pädevuse piires kriminaalmenetluste algatamist, samuti toetame oskusteadmistega kolleege uurimisasutustes kelmide tabamisel ja süüdimõistmisel," rääkis Kessler.