Reformierakondlane Arto Aas seevastu nimetas istungil allhankijate lauskontrolli sissetoomist komistuseks. „Mõelge Rail Balticu hankijale. Üks peatöövõtja ja sadu allhankijaid, kümneid tuhandeid võimalusi vaidlusteks ja nüüd peab hankija hakkama neid vaidlusi lahendama. See võib tähendada hangete venimist, puudutab miljardeid eurosid. Mõjude hinnang puudub. Kaks päeva enne teist lugemist selle sissehääletamine on õigustava jäme rikkumine," rääkis ta.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juht Agris Peedu, kes varem rahandusministeeriumis riigihangete osakonna juhi ning asekantslerina töötas, nimetas mõne päeva eest alltöövõtjate regulatsiooni lisanduva bürokraatia musternäiteks.
Peedu sõnul ei ole mõistlikku põhjust, miks peaks tellija peatama maksed peatöövõtjale, kui alltöövõtja ütleb, et peatöövõtja ei ole töö eest tasunud. Peedu hinnangul ei pea alltöövõtt olema detailideni reguleeritud.
Sama kriitiliselt suhtub Peedu sellesse, et vajadusel tuleks kontrollida, kas pakkuja maksab vähemalt 70% näiteks ehitusvaldkonna keskmisest tasust. Kui nii ei ole, siis ei saa hankija pakkujat seetõttu kõrvale lükata, sest tegemist on maksusaladusega. „Sarnane regulatsioon on lätlastel ja nende hinnang sellele on alati väljendatud viisaka naeratusena,“ lausus Peedu.
Boroditš tõdes, et probleem on õhus. „Mehhanismi kohta on küsimusi. Ei tea, milline on maksuameti võimekus seda kontrollida ja tõendeid väljastada, aga vähemalt oleks see instrument, mis natuke aitaks turgu korrastada.“
Ka alltöövõtu regulatsioonist rääkides nõustus Boroditš Peeduga. „Suurendatakse bürokraatiat, kuigi eelnõu eesmärk peaks olema teha menetlus kiiremaks, läbipaistvamaks ja vähem bürokraatlikuks,“ lausus ta. „Eesmärk on üllas, sest me kõik teame kurikuulsaid näiteid, kus peatöövõtja jätab alltöövõtjale maksmata. Selles, kuidas seda lahendama peab ja kas lahendus, mis praegu seadusesse jäi, annab tulemusi, ollakse eriarvamusel.“
Loe kogu artiklit
Äripäevas.
Autor: Marge Väikenurm, Äripäev
Seotud lood
Aasta tagasi riigikogus esimese lugemise läbinud uus riigihangete seaduse eelnõu läbis möödunud nädalal teise lugemise. Palju vaidlusi tekitanud eelnõu menetlemine on veninud kavandatust pikemaks ja aastaga on eelnõu ilme ka oluliselt muutunud. Kaubandus-tööstuskoja hinnangul on seal veel siiski puudusi.
Võlakirjade märkimine on lõppenud!
Lords LB Asset Managementi hallatava investeerimisettevõtte Tewox võlakirjade pakkumise lõpuni on jäänud kolm päeva. Balti riikide investorid saavad investeerida 220 miljoni euro väärtuses jaemüügikinnisvaraportfelli haldava ettevõtte võlakirjadesse kuni 14. augustini.