Riigifirmade valitsemine muutub erafirmadega sarnasemaks

Valitsus kiitis heaks riigivaraseaduse eelnõu, mis muudab riigi äriühingute nõukogude liikmete nimetamise korda ja kohustab suuremaid riigi äriühingud järgima börsifirmade info avalikustamise reegleid. Edaspidi saavad riigi äriühingud maksta toetusi ainult arendus- ja teadustegevuseks oma tegevusvaldkonnas.

„Me oleme samm-sammult lähendanud riigi äriühingute valitsemist erasektori tavadele ning sellest on ajendatud ka riigivaraseaduse muudatused,“ ütles rahandusminister Sven Sester.

Eelnõu järgi teeb kõigi riigi äriühingute nõukogude liikmete nimetamiseks ettepaneku nimetamiskomitee, mis hakkab stabiilsuse ja suurema sõltumatuse tagamiseks tegutsema alalise organina. Tühistatakse rahandusministri senised õigused nimetada pooled riigi äriühingute nõukogude liikmetest ja kehtestada nõukogu liikmetele makstava tasu maksmise kord ja piirmäärad – edaspidi hakkab neid ettepanekuid tegema nimetamiskomitee. Lisaks täiendatakse huvide konflikti vältimise hindamise reegleid.

Läbipaistvuse suurendamiseks täiendatakse riigi osalusega äriühingute info avalikustamise reegleid. Suuremad, auditikomitee moodustamise kohustusega äriühingud peavad iga kvartal vahearuannetega koos selgitama ja kommenteerima majandustulemusi. Lisaks peavad eraldi teavitama äriühingut puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest.

Riigi äriühingud võivad edaspidi maksta toetusi ainult oma tegevusvaldkonna arendus- ja teadustegevuseks, kuna riik saab riigi äriühingutest dividenditulu ning rahastab haridust, kultuuri ja sporti riigieelarvest. Toetuste maksmise piirsummat vähendatakse 0,5%-le äriühingu kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist.

Riigil on osalus 31 jätkuvalt tegutsevas äriühingus. Riigi äriühingud pakuvad vajalikke avalikke teenuseid, täidavad riigile olulisi ülesandeid ja teenivad tulu.