Jaga lugu:

Ettevõtjate esindajad seisavad pakendimaksule vastu

Foto: pixabay.com

Ettevõtjate esindusorganisatsioonid on veendunud, et turule toomise pakendiaktsiis ei täida oma peamist eesmärki ehk ei aita vähendada turule toodava pakendi koguseid.

Ettevõtjatel puudub reaalne võimalus vähendada olulisel määral pakendite koguseid, sest pakendid on juba praegu optimaalsed või puudub Eesti ettevõtjatel võimalus mõjutada pakendite kogust.

Kaubandus-tööstuskoda, toiduainetööstuse liit, kaupmeeste liit, keemiatööstuse liit, karastusjookide tootjate liit ning õlletootjate liit on kategooriliselt pakendi turule toomise aktsiisi vastu. Nimetatud organisatsioonid on varasemalt esitanud rahandusministeeriumile hulgaliselt kommentaare, märkuseid ja ettepanekuid kavandatava pakendiaktsiisi kohta, kuid kahjuks pole neid argumente eelnõu koostamisel arvesse võetud.

Organisatsioonide hinnangul jääb arusaamatuks, kuidas on rahandusministeerium jõudnud üldse järeldusele, et Eestis tuuakse turule liiga palju pakendeid või et Eestis toimub ülepakendamine. Eelnõu väljatöötamiskavatsuses ja seletuskirjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid selle probleemi olemasolu.

Ettevõtjatel, kes ausalt pakendite koguseid deklareerivad, kulub praegu pakendite ja pakendijäätmete kokku kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks ca 12 mln eurot aastas. Täiendava pakendiaktsiisi tõttu suureneksid ettevõtjate kulud aastas rohkem kui kaks korda ehk ligi 15–20 mln euro võrra. Juba praegu tegutseb liitude hinnangul hulgaliselt ettevõtjaid, kes ei täida seadusest tulenevaid kohustusi seoses pakendite käitlemisega, kuid nende ettevõtjate arv võib lisaaktsiisi kehtestamisel suureneda. Ettevõtjate esindusorganisatsioonide hinnangul on selle üks peamisi põhjuseid nõrk järelevalve. Keskkonnainspektsioon ning maksu- ja tolliamet ei kontrolli pakendite turuletoomise ja nende jäätmete taaskasutamise andmeid piisavalt. Probleemile on varasemalt tähelepanu juhtinud nii riigikontroll kui ka ettevõtjate esindusorganisatsioonid, kuid järelevalve tõhustamise ettepanekut ei ole kahjuks varasematel aastatel arvesse võetud.

Ettevõtjate esindusorganisatsioonid taunivad rahandusministeeriumi viimaste kuude praktikat, kus oluliste maksumuudatuste menetlemine toimub kiirustades ja läbimõtlemata. Selle tulemusena ei ole võimalik järgida hea õigusloome ja normitehnika eeskirja, mõjude analüüsis esineb olulisi puudujääke ning lõppkokkuvõttes kannatab eelnõu kvaliteet.

Lisaks on ettevõtjate esindajad nii rahandusministeeriumile kui keskkonnaministeeriumile saatnud mitmeid küsimusi pakendiaktsiisiga kaasnevate mõjude kohta, kuid ministeeriumid ei ole pidanud vajalikuks nendele küsimustele vastata nelja nädala jooksul. Samal ajal andis rahandusministeerium ettevõtlussektorile eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks ainult neli tööpäeva.

Kokkuvõttes on ettevõtjate esindusorganisatsioonide hinnangul tegemist põhjendamatu ja kiirustades koostatud eelnõuga, millele organisatsioonid on kategooriliselt vastu. Aktsiisi kehtestamise asemel tuleks ausa konkurentsikeskkonna tagamiseks tõhustada riiklikku järelevalvet pakendite käitlemise üle, mis võimaldaks suurendada maksulaekumisi riigieelarvesse juba olemasoleva süsteemi kaudu.

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemaliseduudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Bret Metsküla
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860bret@finantsuudised.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee