Autor: Finantsuudised.ee • 1. juuni 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Maksutõusude mõjul kannatavad enim tootmis-, kaubandus-, logistika-, IT- ja turismiettevõtted. Positiivne mõju avaldub ainult riigisektorile. Pikemas perspektiivis, arvestades lisandväärtuse vähenemist ja ettevõtete investeeringute strateegia muutusi, võib maksupaketi efekt olla negatiivne ka riigitulude vaates,“ ütles KPMG Baltics maksuvaldkonna juht Joel Zernask.

KPMG maksueksperdid leidsid, et maksumuudatusi jõustades ei toeta riik oma ettevõtjate konkurentsivõimet ja laseb rahal, sh maksutulul, Eesti riigist välja voolata. Maksumuudatused mõjuvad negatiivselt ka ekspordile. Pikas plaanis viib maksupaketi mõju laenamise vajaduseni ja riigieelarve defitsiidini.

Ernst&Youngi analüütikud hindasid maksupaketi mõju neljale suuremale toiduainetetööstuse sektorile: liha-, piima-, pagaritoodete- ja joogisektorile. Maksupaketi mõjul prognoosivad Ernst&Youngi analüütikud toidusektoris investeeringute vähenemist, konkurentsivõime langust, 690 töökoha kadu ning majanduse lisandväärtuse 16 miljoni euro suurust vähenemist.

„Kõige enam mõjutavad maksumuudatused karastusjookide sektorit, kus 85% maksutulude kogumõjust tuleneb suhkrumaksust. Sektori müügitulu võib lageda kuni 32%,“ ütles Ernst&Youngi juhtivkonsultant Maire Gustavson. „Lisaks suhkrumaksule mõjutavad tarbija lõpphinda otseselt pakendiaktsiis, energiaga seotud maksud, transpordiga seotud maksutõusud. Seega kallinevad maksupaketi mõjul toiduainete hinnad ja see lööb kõige valusamalt väiksema sissetulekuga inimesi.“

Maksumuudatuste paketi majanduslike mõjude analüüsid valmisid ettevõtlusliitude tellimusel.

Allikas: kaubandus-tööstuskoda