Jaga lugu:

Aina uute maksudega eksperimenteerimine ei too loodetud jõukust

Foto: pixabay.com

21 ettevõtlusorganisatsiooni saatsid ühispöördumise riigikogus esindatud erakondadele, milles rõhutavad, et maksutõusud toovad kaasa nii hinnatõusu tarbijatele kui ka negatiivsed tagajärjed suurimatele ettevõtlussektoritele

Audiitorfirmade KPMG ja Ernst&Young eile avaldatud majanduslike mõjude analüüside järeldused prognoosivad maksumuudatuste mõjul ettevõtluskeskkonna halvenemist ja hindade tõusu tarbijate jaoks. Ettevõtlusorganisatsiooni leiavad, et riigieelarve saaks tasakaalu viia olemasolevat maksusüsteemi muutmata.

Ettevõtete esindusorganisatsioonid on korduvalt väljendanud muret praeguse valitsuse maksupoliitika osas, mis muudab Eesti ettevõtluskeskkonna ebastabiilseks ning toob kaasa toodete hinnatõusu ja mitmete töökohtade kadumise. Ettevõtlusorganisatsioonid leiavad, et aina uute maksudega eksperimenteerimine ei too riigile loodetud jõukust.

Nende sõnul ei ole Eesti riigi praegustel juhtidel soovi või tarkust mõista oma otsuste kaugeleulatuvamat mõju ja eesmärk on vaid antud lubaduste katteks riigieelarvesse raha leida. Lisaks tekitab pikaajalise maksupoliitilise strateegia puudumine ja pidevad meelemuutused nii ettevõtjates kui ka potentsiaalsetes investorites ebakindlust ning halvendab üldist majanduskeskkonda.

Nii audiitorfirmade Ernst&Young kui ka KPMG koostatud maksumuudatuste paketi majanduslike mõjude analüüside järeldused on ühesed – maksutõusud toovad kaasa nii hinnatõusu tarbijatele kui ka negatiivsed tagajärjed Eesti suurimatele ettevõtlussektoritele: tootmisele, kaubandusele, logistikale, IT-le ja turismile. Positiivne lühiajaline mõju avaldub läbi maksulaekumiste vaid riigisektorile endale. Pikemas perspektiivis, arvestades lisandväärtuse vähenemist ja ettevõtete investeeringute strateegia muutusi, võib maksupaketi efekt olla ka kogu riigitulude vaates negatiivne, kirjutavad ettevõtlusorganisatsioonid.

Maksuspetsialistide hinnangul on maksumuudatustel negatiivne mõju nii investeeringutele, ettevõtjate konkurentsivõimele kui ka ekspordile. Maksupaketi pikaajaline mõju viib laenamise vajaduseni ja riigieelarve defitsiidini. Näiteks maksumuudatuste mõjul prognoositakse ainuüksi toiduainetööstuse sektoris 690 töökoha kadu ja majanduse lisandväärtuse 16 miljoni euro suurust vähenemist.

Olulise aspektina toob Ernst&Young välja maksupaketi mõju toiduainete hinnatõusudele, mis lööb kõige valusamalt väiksema sissetulekuga inimesi. See aitab omakorda kaasa piirikaubanduse suurenemisele ja maksutulude vähenemisele.

Nende analüüside pinnalt väidavad ettevõtlusorganisatsioonid, et Eesti on ka järgnevatel aastatel ühe suurima inflatsiooniga riike Euroopa Liidus.

Kavandatava maksupaketi põhjendusteks on toodud, et praegused süsteemid kas ei toimi või on vaja muuta inimeste tarbimisharjumusi. Organisatsioonid leiavad, et neid probleeme ja puuduoleva raha kättesaamist saab lahendada palju lihtsamalt ja vähem valulikumalt meie ettevõtluskeskkonnale:

1. Järelevalve tõhustamine ja koolitus

Nii nagu tänaseks on loobutud panditulumaksu kehtestamise plaanist, tuleks loobuda ka uuest pakendiaktsiisist, sest see koormab täiendavalt ausaid ettevõtteid ega lahenda ebaausate ja pakendeid mitte deklareerivate või aladeklareerivate ettevõtete probleemi. Uue maksu asemel tuleks tõhustada keskkonnainspektsiooni ning maksu- ja tolliameti kontrollimeetodeid.

2. Teavitustöö

Teavitustöö aitaks vältida kõiki eespool nimetatud makse. Tuleks tõsta nii ettevõtjate teadlikkust pakendite käitlemisega seotud kohustustest kui ka tarbijate teadlikkust keskkonnahoidlike pakendite eelistest.

Magustatud jookide maksustamise asemel, mis teiste riikide kogemusele tuginedes ei ole aidanud lahendada ülekaalulisuse probleemi, on palju tõhusamaid lahendusi – toitumisalase teadlikkuse tõstmine, regulaarse liikumise edendamine, koolide ja lasteaedade toidupoliitika muutmine, tervislike toiduainete subsideerimine jne.

3. Riigireformi tõhusam läbiviimine

Eesti riik on liiga väike, et ülal pidada nii suure töötajate arvuga riigisektorit. Tänane valitsus tegeleb liiga palju väheoluliste teemadega, nagu riigiasutuste pealinnast väljaviimine, valitsuse liikmete arv jne. Keskenduda tuleb aga küsimustele, kuidas täita riigi ülesandeid võimalikult efektiivselt, kaotada dubleerimised, loobuda tegevustest, mille saaks üle anda era- või kolmandale sektorile. Eesti peab olema eestvedajaks toimiva Euroopa kujundamisel ja selle eelduseks on ettevõtlikud inimesed, mitte vohav riigikapitalism ja bürokraatia.

Allikas: kaubandus-tööstuskoda

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemaliseduudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Finantsuudised logo
Aadress:
Telefon:
E-post: