Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus tõmbab ettevõtlusele pidurit
„See on läbi aegade üks kahjulikumaid maksumuudatusi üldse,“ ütles NG Investeeringute juht Jüri Käo. Panditulumaks on ettevõtjate ja rahandusminister Sven Sesteri vahel tekitanud paksu verd, kirjutab Äripäev.
Tänane päev kannab nime superkolmapäev, sest riigikogu hakkab arutama kokku 24 seaduseelnõud. Nende seas on ka palju olulisi maksumuudatusi, mis võivad ettevõtjate hinnangul Eesti majanduse täiesti pea peale tõsta. Suurim murekoht on panditulumaksuseaduse eelnõu, mis on täna esimesel lugemisel.
„See on läbi aegade üks kahjulikumaid maksumuudatusi üldse,“ ütles NG Investeeringute juht Jüri Käo. Tema sõnul lõhub praegune valitsus kogu Eesti lihtsa maksusüsteemi ja rikutakse oluliselt konkurentsivõimet. „Kahjuks on vähe inimesi, kes sellest aru saavad,“ sõnas ta.
Panditulumaksu kehtestamine tähendaks, et emaühingule või muule kontserni äriühingule laenu andmine läheb maksu alla. Eesmärk on tõkestada äriühingutest kasumi kaudset väljaviimist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Käo sõnul takistaks selline seadus tugevalt välisinvestorite tulekut Eestisse ja ka investeeringute tegemist siin. Paraku on Käo sõnul välisinvestorid enamasti ka suurimad tööandjad, maksumaksjad ja eksportöörid. „Ja me läheme veel nende kallale ja teeme neile kahju?“ oli Käo hämmingus. „Valitsus tõmbab ettevõtluse mootorile käsipidurit,“ lisas ta.
Skeemimeistrite võimalus
Tõsi, kui seadus võetakse vastu, hakkaks see kehtima järgmise aasta esimesest jaanuarist ja rakenduks laenudele, mis on tehtud kontsernisiseselt kuni kuus kuud varem. See tähendab, et selle aasta esimese juulini oleks ettevõtetel võimalus oma olukorda mõneks aastaks pehmendada ja teha näiteks suured laenumaksed enne seaduse kehtima hakkamist ära.
„Kindlasti võib igasuguseid skeeme teha, kuid need on keerulised ja kokkuvõttes kahjustame ikka maksukeskkonda,“ ütles Käo. Seda enam, et uutel investoritel on panditulumaksu kehtestamise järel üks põhjus vähem Eestisse tulla, kuna maksukeskkond pole enam nii atraktiivne, leidis Käo.
Panditulumaksuseaduse vastu on sõnakalt sõdinud pea kõik ettevõtjate liidud. Sõna on võtnud näiteks tööandjate keskliit ja ka kaubandus-tööstuskoda. Käo sõnul on aga probleem selles, et rahandusminister Sven Sester ei arvesta ettevõtjate seisukohtadega karvavõrdki.
„Sester läheb ajalukku sellega, et toetab nii ettevõtjavaenulikku asja,“ ütles Käo. „Kui juhtub mingi ime, siis IRL võiks võtta Sesteri rahandusministri kohalt tagasi,“ lisas ta. Üleüldse on Käo sõnul IRLil hädavajalik, et ta maksumuudatustele pidurit tõmbaks – vastasel juhul kaotab erakond ka nende viimaste ettevõtjate toetuse, kes neid veel pooldavad.
Valitsuskoalitsioon tegi avalduse seoses maksuaruteludega, mis viimastel päevadel IRLi esimehe Helir-Valdor Seederi eestvedamisel teemaks on olnud, ja peaminister Jüri Ratas teatas, et muudatused tulevad ühisdeklaratsioonides ja panditulumaksu senisel kujul ei tule.
Koalitsioonierakondade juhid Jüri Ratas, Jevgeni Ossinovski ja Helir-Valdor Seeder teatasid eile õhtul antud pressikonverentsil, et panditulumaks jääb ära, ülejäänud maksude üle arutelud veel jätkuvad.
Kui kontsernisisese laenu tähtaeg ületab nelja aastat, lasub ettevõttel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus, kiitis rahanduskomisjon heaks muudatuse nn maksupaketi eelnõus.
Homme arutatakse riigikogus mitut olulist maksumuudatuse eelnõud. Kokku tuleb lugemisele koguni 24 eelnõud, mis tähendab, et tõenäoliselt ootab riigikogu ees järjekordne ööistung.
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.