Kui kontsernisisese laenu tähtaeg ületab nelja aastat, lasub ettevõttel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus, kiitis rahanduskomisjon heaks muudatuse nn maksupaketi eelnõus.

- Rahanduskomisjon
- Foto: Riigikogu
Kuna valitsus otsustas panditulumaksu mitte kehtestada, on muudatuse näol tegu selle asendusskeemiga, mille eesmärk on jätkuvalt vältida kasumi maksuvabalt väljaviimist, teatab
ERR.
Muudatusettepaneku seletus ütleb, et tegemist on maksudest kõrvalehoidumise sättega, mis täpsustab, et maksu-ja tolliamet võib maksustada tulumaksuga aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenu, kui tehingu asjaolud viitavad, et oma olemuselt on tegemist varjatud kasumieraldisega.
Kolmapäeval teisele lugemisele tulev eelnõu ütleb muudatuse heakskiitmisel, et 48 kuu möödumisel peab maksumaksja olema valmis tõendama maksuhaldurile, et laenu puhul ei ole tegemist varjatud kasumieraldisega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Laenu käsitletakse varjatud kasumieraldisena, kui seda ei kavatseta tagasi maksta või ei ole tõendatud võime seda teha.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Koalitsioonierakondade juhid Jüri Ratas, Jevgeni Ossinovski ja Helir-Valdor Seeder teatasid eile õhtul antud pressikonverentsil, et panditulumaks jääb ära, ülejäänud maksude üle arutelud veel jätkuvad.
„See on läbi aegade üks kahjulikumaid maksumuudatusi üldse,“ ütles NG Investeeringute juht Jüri Käo. Panditulumaks on ettevõtjate ja rahandusminister Sven Sesteri vahel tekitanud paksu verd, kirjutab Äripäev.
Valitsus loobub kahest maksust ja taastab abikaasade ühisdeklaratsioonid, teatas koalitsioon.
Viimasel istungil enne suvepuhkust võttis riigikogu vastu avalikkuse terava kriitika alla sattunud maksupaketi.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?