Autor: Finantsuudised.ee • 10. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Väide, et ükskõik milliste maksude tõstmine või täiendavate bürokraatlike tõkete tekitamine aitab kuidagi kaasa majanduskasvule, on lihtsalt rumal,“ kommenteeris Tarmeko juhatuse liige Jaak Nigul, kes kritiseeris panditulumaksu ideed ja leidis, et uute maksude tegelik eesmärk on valimislubadustele katteallikate leidmine.

„Korralikud ettevõtted muidugi kohanevad valitsuse tekitatavate uute takistustega ja leiavad lahendused ka neist tõketest möödumiseks ning maksupetturid petavad edasi, kuna nendega eraldi piisavalt ei tegeleta,“ ei olnud Nigul sõnadega kitsi.

Kuus auku majanduse kiirteel

Hinnang valitsuse tegevusele on negatiivsemaks muutunud kõikides valdkondades. Veel kolm kuud tagasi oli nii negatiivselt häälestatud ettevõtjaid 38 protsenti vastanutest.

Eesti Tööandjate Keskliidu analüütiku Raul Aroni sõnul on samas turu olukord ja ärilised võimalused ettevõtjate arvates aina paranemas ning nende hinnang üleüldisele majandusolukorrale paranes koguni kolmandiku võrra.

„Ilma valitsuse tegevuse mõjuta oleks majandusspidomeetri näit jõudnud 85 kilomeetrile tunnis, mis on juba väga lähedal heale. Nüüd tõusis kiirus vaid ühe ühiku võrra, 79-le. Piltlikult öeldes tahaksid ettevõtjad majanduse kiirteel tublisti gaasi juurde anda, ent tee muutub paraku üha augulisemaks,” kommenteeris Aron.

„Auke on vähemalt kuus ja nende nimed on maksutõusud: panditulumaks, uus pakendiaktsiis, maagaasi aktsiisitõus, teedemaks veokitele, magustatud jookide maks ja krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks. Need on valitsuses või riigikogus käsitusel olevad ja ettevõtjate konkurentsivõime pihta löövad muudatused. Ettevõtjad leiavad, et valitsus on asunud jõuliselt lammutama lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi ning sõbralikku ettevõtluskeskkonda, mis on olnud Eesti trumbid,” lisas Aron.

Kannatab lihttarbija

Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp ütles, et valitsuse heitlik ja senist maksusüsteemi lammutav ning hägustav tegevus teeb neid murelikuks. „Nagu ka see, kuidas valitsus kõigist huvigruppidest ja ekspertide konstruktiivsest tagasisidest ning ettepanekutest „üle rullib“, neid sisuliselt isegi arutamata. Muudatusi püütakse ellu kustuda elementaarseid kokku lepitud reegleid eirates, ilma väljatöötamiskavadeta ja mõjuanalüüsideta, koondades neid sageli kobareelnõudesse,” rääkis Puusepp.

Temagi leidis, et uute maksudega püüab valitsus ülla eesmärgi taha pugedes täita riigieelarve auke, ja kritiseeris samuti kõige rohkem panditulumaksu.

Circle K juht Kai Realo märkis, et ükski maksumuudatus ei jää tarbija rahakotti puudutamata. „Kahetsusväärne on aga see, et need maksud ei mõjuta proportsionaalselt enim mitte keskmisest suurema sissetulekuga inimest, vaid ikka seda sama lihttarbijat, kel tuleb oma igapäevase toidu, esmatarbekauba ja muu eest rohkem maksma hakata. See kõik on veel talutav ja vähem tajutav olukorras, kus toorainehinnad on madalad või stabiilsed. Olukord läheb hulluks aga siis, kui ka toiduainete, kütuse ja muud lähtehinnad mingil põhjusel tõusma hakkavad,” leidis Realo.

Aroni sõnul oleks majanduskasvu kiirenemiseks ja pikaajalise positsiooni parandamiseks ettevõtjatel vaja rohkem investeerida ja arendada, kuid selleks on praegu liiga palju ebakindlust. Ettevõtjaid, kes plaanivad lähiajal investeeringuid teadus- ja arendustegevusse suurendada, on vähim, mis majandusspidomeetri ajaloo jooksul nähtud – esimest korda langes see alla viiendiku vastanutest.

Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Kiirust alates 90 km/h võib spidomeetri järgi pidada heaks, üle 120 oleks juba arutu kihutamine. Majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustel. Küsitluse teeb Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitlust toetab Euroopa Sotsiaalfond.