Autor: Finantsuudised.ee • 12. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eelmise valitsuse kinnitatud RES 2017–2020 järgi oli valitsuse eesmärk hoida riigi maksukoormus 33,5 protsendi juures SKPst. Uus valitsus on aga seadnud eesmärgiks tõsta uuel perioodil maksukoormust 2,5 protsendipunkti võrra 36 protsendini SKP-st. Absoluutnumbrites tähendab see umbes pool miljardit eurot aastas, mis majanduse kasvades suureneb veelgi.

„Sisuliselt on valitsus leppinud ilma igasuguse avaliku aruteluta kokku, et riigi maksukoormust tõstetakse uuel perioodil rohkem kui 500 mln euro võrra aastas. Selle võrra kogutakse raha täiendavalt nii ettevõtjailt kui ka kõikidelt teistelt maksumaksjatelt rohkem. Seega võime kõik arvestada, et viimase aja maksumuudatused ei pruugi jääda viimaseks,“ ütles kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman ning lisas, et tema hinnangul oleks Eesti majandust arvestades kohane maksukoormus kuni 1/3 SKPst, mis tagaks majanduse konkurentsivõime.

Kaubanduskoja juhatuse hinnangul on eksitav väita, et valitsus soovib uuel perioodil hoida maksukoormust stabiilsena, kui see tegelikkuses tõuseb märkimisväärselt. „On ilmselge, et tootjad ja kaupmehed on sellise maksukoormuse suurenemisega sunnitud tõstma hindu, mis kajastub lõpuks ka tarbija ostukorvi hinnas,“ ütles Luman.