Kaubanduskoja juhatus arutas eile toimunud koosolekul muu hulgas viimase aja rahandus- ja majanduspoliitilisi samme. Nende seas oli kõne all ka valitsuse kinnitatud uus riigieelarve strateegia. Koja juhatus taunib riigieelarve strateegias (RES) 2018–2021 kokkulepitud valitsuse eesmärki stabiliseerida riigi maksukoormus 36 protsendi juures SKPst.
- Kaubandus-tööstuskoja juht Toomas Luman. Foto: Raul Mee
Eelmise valitsuse kinnitatud RES 2017–2020 järgi oli valitsuse eesmärk hoida riigi maksukoormus 33,5 protsendi juures SKPst. Uus valitsus on aga seadnud eesmärgiks tõsta uuel perioodil maksukoormust 2,5 protsendipunkti võrra 36 protsendini SKP-st. Absoluutnumbrites tähendab see umbes pool miljardit eurot aastas, mis majanduse kasvades suureneb veelgi.
„Sisuliselt on valitsus leppinud ilma igasuguse avaliku aruteluta kokku, et riigi maksukoormust tõstetakse uuel perioodil rohkem kui 500 mln euro võrra aastas. Selle võrra kogutakse raha täiendavalt nii ettevõtjailt kui ka kõikidelt teistelt maksumaksjatelt rohkem. Seega võime kõik arvestada, et viimase aja maksumuudatused ei pruugi jääda viimaseks,“ ütles kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman ning lisas, et tema hinnangul oleks Eesti majandust arvestades kohane maksukoormus kuni 1/3 SKPst, mis tagaks majanduse konkurentsivõime.
Kaubanduskoja juhatuse hinnangul on eksitav väita, et valitsus soovib uuel perioodil hoida maksukoormust stabiilsena, kui see tegelikkuses tõuseb märkimisväärselt. „On ilmselge, et tootjad ja kaupmehed on sellise maksukoormuse suurenemisega sunnitud tõstma hindu, mis kajastub lõpuks ka tarbija ostukorvi hinnas,“ ütles Luman.
Seotud lood
Valitsus leppis sel nädalal kokku järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia põhimõtted. Otsused viivad eelarve järgmistel aastatel defitsiiti, kirjutab Äripäev.
Homme arutatakse riigikogus mitut olulist maksumuudatuse eelnõud. Kokku tuleb lugemisele koguni 24 eelnõud, mis tähendab, et tõenäoliselt ootab riigikogu ees järjekordne ööistung.
Ettevõtlusorganisatsioonid on mures valitsuse maksualase õigusloome kvaliteedi ja poliitilise kultuuri halvenemise pärast, kirjutasid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ühises pöördumises riigikogu esimehele Eiki Nestorile.
Majandus- ja finantseksperte koondava sõltumatu eelarvenõukogu arvates pole riigieelarve struktuursesse defitsiiti laskmine põhjendatud ning kui plaaniga edasi liikuda, kujuneks tegelik puudujääk plaanitust märksa suuremaks, kirjutab Äripäev.
Juba mõni aasta tammub Eesti ettevõtete tehinguturg paigal, kuid investeerimisnõustajate ja advokaatide sõnul on õhus tunda kevade lõhna.