Autor: Finantsuudised.ee • 12. mai 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaubanduskoja juhatus: maksukoormust tõstetakse oluliselt ja ilma igasuguse aruteluta
Kaubandus-tööstuskoja juht Toomas Luman.
Foto: Raul Mee
Kaubanduskoja juhatus arutas eile toimunud koosolekul muu hulgas viimase aja rahandus- ja majanduspoliitilisi samme. Nende seas oli kõne all ka valitsuse kinnitatud uus riigieelarve strateegia. Koja juhatus taunib riigieelarve strateegias (RES) 2018–2021 kokkulepitud valitsuse eesmärki stabiliseerida riigi maksukoormus 36 protsendi juures SKPst.
Eelmise valitsuse kinnitatud RES 2017–2020 järgi oli valitsuse eesmärk hoida riigi maksukoormus 33,5 protsendi juures SKPst. Uus valitsus on aga seadnud eesmärgiks tõsta uuel perioodil maksukoormust 2,5 protsendipunkti võrra 36 protsendini SKP-st. Absoluutnumbrites tähendab see umbes pool miljardit eurot aastas, mis majanduse kasvades suureneb veelgi.
„Sisuliselt on valitsus leppinud ilma igasuguse avaliku aruteluta kokku, et riigi maksukoormust tõstetakse uuel perioodil rohkem kui 500 mln euro võrra aastas. Selle võrra kogutakse raha täiendavalt nii ettevõtjailt kui ka kõikidelt teistelt maksumaksjatelt rohkem. Seega võime kõik arvestada, et viimase aja maksumuudatused ei pruugi jääda viimaseks,“ ütles kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman ning lisas, et tema hinnangul oleks Eesti majandust arvestades kohane maksukoormus kuni 1/3 SKPst, mis tagaks majanduse konkurentsivõime.
Kaubanduskoja juhatuse hinnangul on eksitav väita, et valitsus soovib uuel perioodil hoida maksukoormust stabiilsena, kui see tegelikkuses tõuseb märkimisväärselt. „On ilmselge, et tootjad ja kaupmehed on sellise maksukoormuse suurenemisega sunnitud tõstma hindu, mis kajastub lõpuks ka tarbija ostukorvi hinnas,“ ütles Luman.
Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!