21 aprill 2017

Valitsuse otsused viivad eelarve defitsiiti

Foto: pixabay.com

Valitsus leppis sel nädalal kokku järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia põhimõtted. Otsused viivad eelarve järgmistel aastatel defitsiiti, kirjutab Äripäev.

Valitsus otsustas, et varem kavas olnud sõiduautode registreerimislõivu siiski ei kehtestata. Lõiv pidanuks kehtima hakkama järgmisel aastal ja plaani järgi oleks lõivu alla läinud sõidukite esmaregistreerimine või Eestis juba registreeritud sõiduki esimene omanikuvahetus. Lõivumäär oleks kehtinud sõiduautode CO2 näitajast või võimsuse kilovattidest.

Pankadele avansiline tulumaks

Rahandusministeerium teatas, et kehtestab krediidiasutustele 14protsendilise dividendide avansilise tulumaksu. Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksavad krediidiasutused ja nende Eesti filiaalid tulumaksu jaotatud kasumilt nagu kõik teised äriühingud. Pangaliidu ettepanekul maksab krediidiasutus alates 2018. aastast eelmises kvartalis teenitud kasumilt tulumaksu avansilisi makseid määraga 14 protsenti. Maksustatakse vaid äriühinguid, kellel on kasum.

Lisaraha mitmesse valdkonda

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski suutis läbi suruda oma soovi tervishoiule raha juurde saada. Eile lepiti kokku, et järgmise nelja aasta jooksul eraldatakset tervishoiule lisaraha 215 miljonit eurot. Järgmisel, 2018. aastal eraldatakse tervishoiule 37 miljonit lisaraha. Viie aasta pärast kasvab haigekassa täiendav rahastamine järk-järgult 13 protsendini vanaduspensionäride pensionist, mis toob haigekassasse täiendavalt ligi 100 miljonit eurot.

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprogrammile eraldatakse täiendavalt 6,5 miljonit eurot aastas. Eesmärgiks on majanduskasvu edendamine.

Järgmisel aastal jätkatakse ka suurinvestori toetuse meetmega, milleks on ette nähtud 3 miljonit eurot. Arvestatud on ka toetustega põllumajandustootjatele uute eksporditurgude avamisega seotud tegevusteks.

Valitsus otsustas suurendada e-residentsuse programmi rahastust nelja aasta peale kokku 1,36 miljoni euro võrra, et oleks võimalik vastu võtta praegusest rohkem taotlusi ja kiirendada nende menetlust.

Suhkrumaks jääb

Kokku lepiti ka magustatud jookide maksumäärad. Nendeks on:

- 0,10 eurot liitri kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis 5 g (k.a) kuni 8 g / 100 ml kohta;

- 0,30 eurot liitri kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis üle 8 g / 100 ml;

- 0,10 eurot liitri kohta joogile, mis sisaldab magusainet. Magusainet ja suhkrut kontsentratsioonis üle 8 g / 100 ml sisaldav jook maksustatakse maksumääraga 0,30 eurot liitri kohta.

Kasutatakse varasemat ülejääki

Peaminister Jüri Ratas tõdes 19. aprillil „Aktuaalsele kaamerale“, et järgmisel kahel aastal läheb eelarve küll vastavalt 0,5 ja 0,3 protsenti defitsiiti, kuid see toimub varasemate aastate ülejäägi arvel. Nii leppiski eile valitsus kokku, et 2018. ja 2019. aastal kasutatakse varasemate perioodide ülejääke strateegilisteks investeeringuteks mahus 0,5% ja 0,3% SKPst. Plaanide järgi jõuab valitsussektori eelarve struktuursesse tasakaalu 2021. aastaks.

Valitsus kinnitab riigi eelarvestrateegia dokumendi 27. aprilli valitsuse istungil. Strateegia seob valdkondlike arengukavade eesmärgid võimalustega neid rahastada, tuginedes rahandusministeeriumi makromajanduse ja riigi rahanduse prognoosile.

Loe eelarvestrateegiast veel SIIT.

Maris Lauri: kõige hullem on reservide kasutusele võtmine

Endise rahandusministri, Reformierakonna liikme Maris Lauri hinnangul riigi eelarvestrateegia puhul hirmutav, et planeeritud on väga suur puudujääk ja kasutusele võetakse reservid, kirjutab ERR.

„Nii palju kui on teada ja välja imbunud – sest korrektselt pole veel lõplikke numbreid tabelina esitatud - on hirmutav see, et väga suur puudujääk on sisse planeeritud ja see puudujääk kavatsetakse katta ühelt poolt uute maksudega või ka maksude tõstmisega, mille puhul vahete-vahel võib kahelda, kas prognoosid on adekvaatsed,“ rääkis Lauri „Aktuaalses kaameras“.„Aga minu arvates kõige hullem on see, et võetakse kasutusele reservid. Meil on reserve vaja tuleviku jaoks, alates kas või sellepärast, et me ei tea, mis võib juhtuda. Ja 2020. aastal lõpevad Euroopa Liidu rahad. Mida me siis teeme?“ lisas ta.Ta selgitas, et reservid on mõeldud olukordadeks, kui midagi juhtub. „Maailmas võivad asjad väga tõsiselt metsa minna. Kui vaatame ikkagi sellele, mis juhtub pärast 2020, kui Euroopa Liidu rahad hakkavad vähenema, me peame arvestama, et Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust, võimalikud summad, mis meile laekuvad, vähenevad veelgi. Mida me siis teeme? Meil on vaja siis investeerida, teha suuri reforme ja meil ei ole endil siis enam ühtegi raha,“ arutles Lauri.„Ma pole kindel, kas lihtsalt raha jagamine mingite probleemide lahendamiseks need probleemid ära lahendab. See võib korraks tekitada tunde, et elu on hea, aga paari aasta pärast on asi veel hullem. Tuleb lahendada sisulisi probleeme,“ lisas Lauri.Eelarve defitsiiti laskmine on Lauri sõnul põhjendatav siis kui majanduskasv on normaalsest madalam. „Eelmise aasta lõpus hakkas majanduskasv elavnema. Ta oli potentsiaalsest madalam, aga kõik prognoosid viitavad sellele, et see kasv tuleb nüüd küllalt jõuline ja läheb potentsiaali lähedale või isegi sellest üle. Siis ei ole enam puudujääk millegagi põhjendatud,“ rääkis ta.

Autor: Eliisa Matsalu, Äripäev

Jaga lugu:
Seotud lood
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Bret Metsküla
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077