Valitsus kinnitas riigi eelarvestrateegia

Maksustruktuur muutub järgmistel aastatel majanduskasvu suhtes sõbralikumaks, kuna tööjõumaksud langevad. Tööjõumakse langetab märkimisväärselt maksuvaba tulu reform, mis suurendab madala ja keskmise palgaga inimeste maksuvaba tulu 500 eurole kuus. Järgmisel aastal langeb efektiivne tööjõu maksumäär 0,74 protsendi võrra SKPst.

2018. aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Aastatel 2018–2021 investeerib valitsus 2,3 miljardit eurot (sh investeeringutoetused ja investeeringud Riigi Kinnisvara ASi kaudu). Sealhulgas panustab valitsus strateegiliste investeeringute programmiga aastatel 2018–2020 kokku 315 miljonit eurot Eesti majanduse konkurentsivõimet ja Eesti kaitsevõimet parandavatesse valdkondadesse, sealhulgas majandusarengu jaoks olulisse infrastruktuuri.

Rahvaarvu kasvu toetamiseks muudetakse muu hulgas vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, et soodustada vanemapuhkuste tasakaalustatumat jaotust ema ja isa vahel, toetada vanemate osalust tööturul. Selleks luuakse vanematele paindlikumad võimalused vanemapuhkusi kasutada ja hüvitisi  saada. Samuti jätkab valitsus õpetajate palkade tõstmist, et tagada motiveeritud õpetajate olemasolu ning noorte õpetajate juurdekasv.

Tervishoiu rahastamise reformiga saab tervishoid lisarahastust nelja aasta jooksul kokku 215 miljonit eurot. See aitab tagada ravikindlustussüsteemi rahastamise jätkusuutlikkust ning parandab ligipääsu arstiabile ja teenuste kvaliteeti.

Eesti iseseisvasse kaitsevõimesse panustab valitsus igal aastal vähemalt 2 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Lisaks sellele kaetakse Eestis viibivate liitlastega seotud kulusid, mis muu hulgas hõlmab investeeringuid Tapa linnakusse. Samuti investeeritakse kaitseinvesteeringute programmiga 2018–2020 kokku 60 miljonit eurot ja jätkatakse idapiiri ehitust.

Riigi eelarvestrateegia põhjal valmib järgmise aasta riigieelarve eelnõu, mille valitsus esitab riigikogule sügisel.

Valitsus kiitis täna heaks ka stabiilsusprogrammi. Vastavalt Euroopa Liidu eelarvepoliitikate koordineerimise reeglitele peavad liikmesriigid kord aastas esitama uuendatud stabiilsus- ja konvergentsiprogrammid. Eesti esitab euroala liikmesriigina Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule hindamiseks stabiilsusprogrammi. Stabiilsusprogramm väljendab valitsuse poliitikat Euroopa Liidu liikmesriikide sõlmitud stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmisel, mis piiravad liikmesriikide lubatud valitsussektori eelarve puudujääki ja võlakoormust.

Allikas: Valitsuse kommunikatsioonibüroo