• OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,71
  • OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,71
  • 30.04.17, 18:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Valitsus kinnitas riigi eelarvestrateegia

Valitsus kinnitas sel nädalal riigi eelarvestrateegia 2018–2021, kus tulude ja kulude maht ületab nelja aasta jooksul 40 miljardit eurot.
Valitsus kinnitas riigi eelarvestrateegia
  • Valitsus kinnitas riigi eelarvestrateegia Foto: pixabay.com
Eelarvestrateegia esitab riigi eelarvepoliitika põhisuunad, valitsuse prioriteedid ja ministeeriumide valitsemisalade rahastamiskava. Järgmisteks aastateks on valitsuse neli suurt eesmärki suurendada Eesti ühiskonna sidusust, edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu ja tugevdada Eesti julgeolekut.
Riigi eelarvestrateegia sisaldab juba tehtud ja kõiki tulevasi poliitilisi suundumusi, ka selliseid tululiike, mida on alles plaanis seadustada. See on poliitika dokument, mis väljendab rahalises mõõtmes kõiki valitsuse plaane ja eesmärke, kuhu valitsus soovib jõuda.
Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärk lubab kasutada 2018. ja 2019. aastal varasemate perioodide ülejääke strateegilisteks investeeringuteks mahus 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning 2020. aastal mahus 0,3 protsenti SKPst. 2021. aastaks jõuab valitsussektori eelarve struktuursesse tasakaalu. Valitsussektor hõlmab ka kohalikke omavalitsusi, töötukassat ja haigekassat, millel on oma eelarved.
Maksustruktuur muutub järgmistel aastatel majanduskasvu suhtes sõbralikumaks, kuna tööjõumaksud langevad. Tööjõumakse langetab märkimisväärselt maksuvaba tulu reform, mis suurendab madala ja keskmise palgaga inimeste maksuvaba tulu 500 eurole kuus. Järgmisel aastal langeb efektiivne tööjõu maksumäär 0,74 protsendi võrra SKPst.
2018. aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Aastatel 2018–2021 investeerib valitsus 2,3 miljardit eurot (sh investeeringutoetused ja investeeringud Riigi Kinnisvara ASi kaudu). Sealhulgas panustab valitsus strateegiliste investeeringute programmiga aastatel 2018–2020 kokku 315 miljonit eurot Eesti majanduse konkurentsivõimet ja Eesti kaitsevõimet parandavatesse valdkondadesse, sealhulgas majandusarengu jaoks olulisse infrastruktuuri.
Rahvaarvu kasvu toetamiseks muudetakse muu hulgas vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, et soodustada vanemapuhkuste tasakaalustatumat jaotust ema ja isa vahel, toetada vanemate osalust tööturul. Selleks luuakse vanematele paindlikumad võimalused vanemapuhkusi kasutada ja hüvitisi  saada. Samuti jätkab valitsus õpetajate palkade tõstmist, et tagada motiveeritud õpetajate olemasolu ning noorte õpetajate juurdekasv.
Tervishoiu rahastamise reformiga saab tervishoid lisarahastust nelja aasta jooksul kokku 215 miljonit eurot. See aitab tagada ravikindlustussüsteemi rahastamise jätkusuutlikkust ning parandab ligipääsu arstiabile ja teenuste kvaliteeti.
Eesti iseseisvasse kaitsevõimesse panustab valitsus igal aastal vähemalt 2 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Lisaks sellele kaetakse Eestis viibivate liitlastega seotud kulusid, mis muu hulgas hõlmab investeeringuid Tapa linnakusse. Samuti investeeritakse kaitseinvesteeringute programmiga 2018–2020 kokku 60 miljonit eurot ja jätkatakse idapiiri ehitust.
Riigi eelarvestrateegia põhjal valmib järgmise aasta riigieelarve eelnõu, mille valitsus esitab riigikogule sügisel.
Valitsus kiitis täna heaks ka stabiilsusprogrammi. Vastavalt Euroopa Liidu eelarvepoliitikate koordineerimise reeglitele peavad liikmesriigid kord aastas esitama uuendatud stabiilsus- ja konvergentsiprogrammid. Eesti esitab euroala liikmesriigina Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule hindamiseks stabiilsusprogrammi. Stabiilsusprogramm väljendab valitsuse poliitikat Euroopa Liidu liikmesriikide sõlmitud stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmisel, mis piiravad liikmesriikide lubatud valitsussektori eelarve puudujääki ja võlakoormust.
Allikas: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Seotud lood

Uudised
  • 12.05.17, 12:08
Kaubanduskoja juhatus: maksukoormust tõstetakse oluliselt ja ilma igasuguse aruteluta
Kaubanduskoja juhatus arutas eile toimunud koosolekul muu hulgas viimase aja rahandus- ja majanduspoliitilisi samme. Nende seas oli kõne all ka valitsuse kinnitatud uus riigieelarve strateegia. Koja juhatus taunib riigieelarve strateegias (RES) 2018–2021 kokkulepitud valitsuse eesmärki stabiliseerida riigi maksukoormus 36 protsendi juures SKPst.
Uudised
  • 21.04.17, 16:24
Valitsuse otsused viivad eelarve defitsiiti
Valitsus leppis sel nädalal kokku järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia põhimõtted. Otsused viivad eelarve järgmistel aastatel defitsiiti, kirjutab Äripäev.
Uudised
  • 15.05.17, 09:38
Tööandjad ja Koda: maksualase õigusloome kvaliteet ei kannata kriitikat
Ettevõtlusorganisatsioonid on mures valitsuse maksualase õigusloome kvaliteedi ja poliitilise kultuuri halvenemise pärast, kirjutasid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ühises pöördumises riigikogu esimehele Eiki Nestorile.
Uudised
  • 27.04.17, 14:45
Eelarvenõukogu: kavandatav eelarvepoliitika on seadusega vastuolus
Majandus- ja finantseksperte koondava sõltumatu eelarvenõukogu arvates pole riigieelarve struktuursesse defitsiiti laskmine põhjendatud ning kui plaaniga edasi liikuda, kujuneks tegelik puudujääk plaanitust märksa suuremaks, kirjutab Äripäev.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.09.24, 15:27
Norman Aas: maksuamet on Eesti firmajuhtide isiklikust varast nõudnud sadu tuhandeid eurosid
Eestis on laialdane kohtupraktika selle kohta, kus juhatuse liikmelt on maksejõuetu äriühingu maksuvõlg sisse nõutud, sest juht on rikkunud oma lojaalsus- või hoolsuskohutust, ütles endine riigi peaprokurör, Soraineni advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Norman Aas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele