Eelarvenõukogu: kavandatav eelarvepoliitika on seadusega vastuolus

Tuluprognoos liiga optimistlik

Muret tekitab nõukogule ka tulude prognoos. Eelarvepositsiooni soovitud tasemel hoidmine sõltub mitmest maksumuudatusest, mis peaksid tulusid tõstma kuni 1% SKPst. Kavandatavaid ja veel seaduseks vormimata maksumuudatusi on palju ja nende rakendamine keerukas – näiteks alkoholiaktsiisi kiire tõus on ka riigikohtus vaidlustatud. See aga kasvatab tulude prognoosi vigu ja suurendab riski, et riigieelarve tulude prognoos on liiga optimistlik.

Näiteks tõi eelarvenõukogu välja, et ehkki palgakulude kasv on tootlikkuse tõusuga võrreldes liiga kiire, on kasvu eeldatav aeglustumine seni olnud arvatust pikaldasem. Sellele tuginedes on valitsus ka praeguses eelarvestrateegias tõstnud sotsiaalmaksu laekumise prognoosi kuni 4%. Korrektsioon tööjõukuludes võib taas edasi lükkuda ning maksulaekumised ühel-kahel aastal paremad olla. „Paraku kaasneb sellise lisalaekumisega majanduskasvu ootamatu aeglustumise risk koos sellest johtuva pikemaajalise negatiivse mõjuga maksutuludele,“ märkis nõukogu.

Maksutulude oodatavas kasvus on oluline roll ka aktsiiside suurendamisel ja teistel tarbimisharjumustega seotud maksudel, näiteks magusamaksul. Need kõik võivad tuua tarbijate käitumises kaasa ootamatuid muutusi. Eelarvenõukogu möönis, et seni on rahandusministeerium aktsiisitõusude mõju hindamisega lühikeses vaates hästi hakkama saanud. „Praegusel juhul on aga tegemist mitme toote suurema maksustamisega mitmel järjestikusel aastal ning prognoosivigade tõenäosus on seetõttu suurem,“ seisab arvamuses.

Lisaks on aktsiisiga maksustatud kaupade tarbimisel märkimisväärne mõju käibemaksu laekumisele. Käibemaksu paremast laekumisest ootab valitsus märkimisväärset lisatulu, 2018.–2020. aastal varasemate prognoosidega võrreldes aastast olenevalt 3–3,5%. Eelarvenõukogu hinnangul on see prognoos liiga optimistlik.

Palju lisaraha on riigi arvates tulemas ka korrapäraselt makstavate dividendide tulumaksumäära langetamiselt, olenevalt aastast peaks laekumine varasemate prognoosidega võrreldes kasvama kuni veerandi. Ehkki koalitsioonileppe koostamise ajaga võrreldes on prognoositava lisalaekumise summat väiksemaks hinnatud, on eelarvenõukogu arvates alalaekumine tõenäone. „Investorite käitumist on olnud raske prognoosida ka senise tulumaksukorra juures ja maksumäära muutumine suurendab prognoosivigade tõenäosust,“ seisab arvamuses.

Täismahus artiklit loe Äripäevast.