• OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,71
  • OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,71
  • 27.04.17, 14:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eelarvenõukogu: kavandatav eelarvepoliitika on seadusega vastuolus

Majandus- ja finantseksperte koondava sõltumatu eelarvenõukogu arvates pole riigieelarve struktuursesse defitsiiti laskmine põhjendatud ning kui plaaniga edasi liikuda, kujuneks tegelik puudujääk plaanitust märksa suuremaks, kirjutab Äripäev.
Eelarvenõukogu loodi erapooletu eelarvepoliitikat hindava koguna 2014. aastal. Selle esimees on Tartu ülikooli majandusteooria õppetooli juhataja professor Raul Eamets.
  • Eelarvenõukogu loodi erapooletu eelarvepoliitikat hindava koguna 2014. aastal. Selle esimees on Tartu ülikooli majandusteooria õppetooli juhataja professor Raul Eamets. Foto:
Valitsuse plaani järgi on eelarve järgmisel kolmel aastal struktuurses puudujäägis, defitsiit ulatub 2018. ja 2019. aastal 0,5%ni SKPst. Praeguse seadusega on plaan vastuolus. Isegi kui valitsus seadust muudab, et lubada varasema ülejäägi arvelt defitsiiti minekut, kujuneb 2018. aasta puudujääk eelarvenõukogu hinnangul suuremaks kui seadusega lubatud.
Nimelt tugineb rahandusministeerium enda prognoosis sellele, et Eestis on suur SKP lõhe ehk vahe majanduse potentsiaali ja tegeliku tootmise vahel. Ministeeriumi arvates on lõhe veel järgmisel aastal 0,4% SKPst ning sulgub lõplikult alles 2020. aastal. Säärane hinnang on aga vastuolus tööturunäitajate praeguse taseme ja tulevikuprognoosidega, märkis nõukogu. Ka näiteks Eurooopa Komisjoni ja IMFi hinnangul on olukord parem ning lõhe võib sulguda juba 2018. aastal.
„Seetõttu on võimalik, et majanduse stimuleerimiseks kavandatavate meetmete mõju ei avaldu selleks kõige sobivamas majandustsükli etapis. Eelarvekulude liigne kasv võib erasektoris raskendada tööjõukulude kasvu soovitud rajal hoidmist ja tootmise laiendamiseks vajaliku tööjõu leidmist. Samuti ei saa välistada, et mõnes sektoris või segmendis võib sisenõudlus pakkumisega võrreldes ülemäära kasvada,“ seisab eelarvenõukogu arvamuses.
Tuluprognoos liiga optimistlik
Muret tekitab nõukogule ka tulude prognoos. Eelarvepositsiooni soovitud tasemel hoidmine sõltub mitmest maksumuudatusest, mis peaksid tulusid tõstma kuni 1% SKPst. Kavandatavaid ja veel seaduseks vormimata maksumuudatusi on palju ja nende rakendamine keerukas – näiteks alkoholiaktsiisi kiire tõus on ka riigikohtus vaidlustatud. See aga kasvatab tulude prognoosi vigu ja suurendab riski, et riigieelarve tulude prognoos on liiga optimistlik.
Näiteks tõi eelarvenõukogu välja, et ehkki palgakulude kasv on tootlikkuse tõusuga võrreldes liiga kiire, on kasvu eeldatav aeglustumine seni olnud arvatust pikaldasem. Sellele tuginedes on valitsus ka praeguses eelarvestrateegias tõstnud sotsiaalmaksu laekumise prognoosi kuni 4%. Korrektsioon tööjõukuludes võib taas edasi lükkuda ning maksulaekumised ühel-kahel aastal paremad olla. „Paraku kaasneb sellise lisalaekumisega majanduskasvu ootamatu aeglustumise risk koos sellest johtuva pikemaajalise negatiivse mõjuga maksutuludele,“ märkis nõukogu.
Maksutulude oodatavas kasvus on oluline roll ka aktsiiside suurendamisel ja teistel tarbimisharjumustega seotud maksudel, näiteks magusamaksul. Need kõik võivad tuua tarbijate käitumises kaasa ootamatuid muutusi. Eelarvenõukogu möönis, et seni on rahandusministeerium aktsiisitõusude mõju hindamisega lühikeses vaates hästi hakkama saanud. „Praegusel juhul on aga tegemist mitme toote suurema maksustamisega mitmel järjestikusel aastal ning prognoosivigade tõenäosus on seetõttu suurem,“ seisab arvamuses.
Lisaks on aktsiisiga maksustatud kaupade tarbimisel märkimisväärne mõju käibemaksu laekumisele. Käibemaksu paremast laekumisest ootab valitsus märkimisväärset lisatulu, 2018.–2020. aastal varasemate prognoosidega võrreldes aastast olenevalt 3–3,5%. Eelarvenõukogu hinnangul on see prognoos liiga optimistlik.
Palju lisaraha on riigi arvates tulemas ka korrapäraselt makstavate dividendide tulumaksumäära langetamiselt, olenevalt aastast peaks laekumine varasemate prognoosidega võrreldes kasvama kuni veerandi. Ehkki koalitsioonileppe koostamise ajaga võrreldes on prognoositava lisalaekumise summat väiksemaks hinnatud, on eelarvenõukogu arvates alalaekumine tõenäone. „Investorite käitumist on olnud raske prognoosida ka senise tulumaksukorra juures ja maksumäära muutumine suurendab prognoosivigade tõenäosust,“ seisab arvamuses.
Täismahus artiklit loe Äripäevast.

Seotud lood

Uudised
  • 12.05.17, 12:08
Kaubanduskoja juhatus: maksukoormust tõstetakse oluliselt ja ilma igasuguse aruteluta
Kaubanduskoja juhatus arutas eile toimunud koosolekul muu hulgas viimase aja rahandus- ja majanduspoliitilisi samme. Nende seas oli kõne all ka valitsuse kinnitatud uus riigieelarve strateegia. Koja juhatus taunib riigieelarve strateegias (RES) 2018–2021 kokkulepitud valitsuse eesmärki stabiliseerida riigi maksukoormus 36 protsendi juures SKPst.
Uudised
  • 21.04.17, 16:24
Valitsuse otsused viivad eelarve defitsiiti
Valitsus leppis sel nädalal kokku järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia põhimõtted. Otsused viivad eelarve järgmistel aastatel defitsiiti, kirjutab Äripäev.
Uudised
  • 15.05.17, 09:38
Tööandjad ja Koda: maksualase õigusloome kvaliteet ei kannata kriitikat
Ettevõtlusorganisatsioonid on mures valitsuse maksualase õigusloome kvaliteedi ja poliitilise kultuuri halvenemise pärast, kirjutasid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ühises pöördumises riigikogu esimehele Eiki Nestorile.
Uudised
  • 20.04.17, 11:26
Valitsus leppis eelarvestrateegias kokku
Valitsus leppis eilsel kabinetinõupidamisel kokku aastate 2018–2021 riigi eelarvestrateegia põhimõtted, mis on aluseks järgmise nelja aasta riigi rahalistele plaanidele. Kokku lepiti nelja aasta eelarvepositsiooni eesmärk ja olulisemad investeeringud.
  • ST
Sisuturundus
  • 01.10.24, 18:26
Kasvavate transpordikuludega aitab toime tulla paindlik ja uuenduslik logistikapartner
Eesti turul üle 30 aasta tegutsenud Smarten Logistics pakub kolmanda osapoole logistikat ehk 3PL. Me hoolitseme kõige logistikaga seonduva eest: alates laovarude planeerimisest, kaupade vastuvõtust, arvele võtmisest, ladustamisest ning lõpetades nende klientideni toimetamisega. Lähemalt räägib Martin Karolin Smarteni müügiosakonnast.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele