Uudised Finantsuudised.ee

Tööandjad ja Koda: maksualase õigusloome kvaliteet ei kannata kriitikat

Toomas Tamsar
Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar.Foto: Raul Mee

Ettevõtlusorganisatsioonid on mures valitsuse maksualase õigusloome kvaliteedi ja poliitilise kultuuri halvenemise pärast, kirjutasid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ühises pöördumises riigikogu esimehele Eiki Nestorile.

„On mõistetav, et valitsuse vahetumisel muutub ka maksupoliitika, ent praegused muudatused on tehtud kiirustades ja läbimõtlemata, need vähendavad ettevõtjate kindlustunnet, investeerimisvalmidust ja Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust. Vägisi jääb mulje, et õigusriigi põhimõte ja maksuseadused valitsusele ei kehti,” ütles Tööandjate juhataja Toomas Tamsar.

Kaubanduskoja juhi Maits Paltsi sõnul ei kannata maksualase õigusloome kvaliteet ja valitsuse poliitiline kultuur kriitikat. Mitme eelnõu puhul jääb ebaselgeks, miks on muudatusi üldse vaja või puuduvad veenvad tõendid, et tehtavad muudatused aitab soovitud eesmärke täita.

„Seletuskirjades ei ole juttu maksumuudatuse majanduslikust mõjust otsestele välisinvesteeringutele, tarbijakäitumisele, ettevõtjate käitumisele ja kasumitele,“ ütles Mait Palts. „Analüüsitud ei ole ka seda, kui suure halduskoormuse kasvu toob kaasa uute maksude kehtestamine ning milline on maksumuudatuste otsene rahaline kulu ettevõtjatele jne.“

Riigikogu menetluses on praegu mitu maksuseaduse eelnõud, mis omakorda kätkevad üle kümne põhimõttelise muudatuse. Muuhulgas kehtestatakse täiesti uued maksud: panditulumaks, uus pakendiaktsiis, magustatud jookide maks, veokite teekasutustasu ja krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks.

Ettevõtlusorganisatsioonidele valmistab muret hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga nõutav väljatöötamiskavatsus on koostatud vaid mõnele üksikule eelnõule. Väljatöötamiskavatsuse võib jätta tegemata vaid erakorraliselt kiireloomulisel vajadusel ja kriisiolukorras. Sellist kriisi ega kiireloomulist vajadust hetkel ei ole.

Väljatöötamiskavatsuse koostamine on vajalik samm õigusloome kvaliteedi tagamiseks: selles sõnastatakse probleemi olemus ja soovitav eesmärk ning analüüsitakse erinevaid alternatiive ja nende mõjusid. Alles seejärel on võimalik teha otsus, kas ja millise meetme abil tuleks probleemi lahendada, rõhutavad Tamsar ja Palts. Praegusel juhul on paljude maksuseaduste muudatuste osas tehtud aga vastupidiselt – enne on valitud lahendus ja seejärel on hakatud seda valikut põhjendama.

Samuti pandi juba teist korda käesoleva valitsuse ajal maksuseaduste muudatused riigikokku saatmiseks nn kobareelnõusse, mis teeb eelnõu üle hääletamise riigikogus keeruliseks.

Eriti tõsiseks rikkumiseks peavad ettevõtlusorganisatsioonid aga panditulumaksu eelnõud, millega soovitakse uus maks kehtestada pool aastat tagasiulatuvalt: kontsernisisesed tehingud maksustataks 20% suuruse tulumaksuga juba 1. juulist 2017, ehkki seadus hakkaks kehtima 2018. aastast. Sellega rikutaks otseselt seadusesätet, mille kohaselt on uue maksu kehtimahakkamiseks nõutav vähemalt 6 kuu pikkune periood.

Eelnevast tulenevalt paluvad ettevõtjate katusorganisatsioonid riigikogul pöörata senisest suuremat tähelepanu õigusloome kvaliteedile ning vastu võtta vaid need seaduseelnõud, mille kvaliteedis ja mõjude analüüsis ei esine puudusi. Kobareelnõud, kiirustades tehtud ja pealiskaudse mõjuanalüüsiga eelnõud tuleks riigikogul jätta vastu võtmata. Kobareelnõusse liidetud muudatusi ei tohiks menetlusse võttagi, vaid nõuda põhimõtteliste muudatuste menetlemist eraldi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. May 2017, 08:38