Autor: Finantsuudised.ee • 28. veebruar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ärianalüüsi pakkuva Infovara andmetel kasutab ärianalüüsiks vajalikke tööriistu vaid kolmandik firmasid, mille käive ületab miljon eurot. See tähendab, et iga kolmas ettevõte on valinud süstemaatilise lähenemise, kus kindlat minevikutulemust võetakse aluseks, et saada tulevikus parem resultaat.

Kuigi minevikutulemus ei pruugi korduda edaspidi, on tähtis mõista põhjuseid ja seoseid, miks mingid näitajad muutuvad. Sellest arusaamine võib osutuda võtmeteguriks, mis suurendab käivet näiteks veerandi võrra. Hea edulugu on reisibüroo Estravel, kes suutis pärast 2011. aastal mõõdikute kasutusele võtmist kasvatada käivet kolme aastaga 26%. See näitab, et varem üle 20 aasta turul tegutsenud organisatsioon ei olnud siis oma potentsiaalile ligilähedalgi.

Erista oluline mõõdik ebaolulisest

Mitmeid rõivabrände esindavat LPP Estoniat varem edukalt juhtinud Hendrik Pass on näinud kümneid mõõdikuid, kuid kasutab reaalselt vaid osa teadaolevast. Praegu A&G Kaubanduses kasutab ta viit mõõdikut: külastajate hulka, efektiivsust, ostu keskmist väärtust, toodete arvu tšeki kohta ja brutomarginaali. Sellised näitajad on temale olulised, sest need on kergesti mõõdetavad, kiiremini mõjutatavad ja selged eesmärkide püstitamiseks. Mõõdikutest kõige olulisema väljavalimine aitab vähendada ebaoluliste andmete töötlemist. Kui eesmärk paigas, suudab ettevõte püüelda reaalse tulemuseni, hoides kindlat fookust.

Kindlasti on paljud kasutanud tulemusmõõdikuid isiklikul tasandil, olgu selleks kasvõi näiteks jooksukilomeetrite kogumine. Teades, et parem tervislik seisund aitab organismil kauem ja rohkem keskendunult töötada, võiks inimene otsida põhjuseid ja seoseid, mis aitavad tervist parandada. Mingitel juhtudel ei pruugigi võti peituda jooksmises, vaid mõnes muus elemendis, näiteks toitumises või meeleolus, mille hulka kuulub stress. Ettevõtluses tundub kehtivat analoogne seaduspära, seega võiks iga organisatsioon, kellel on tõenäoliselt suur hulk kasutamata andmeid, panna need enda kasuks tööle.

Alusta iseendast

Nii nagu iga inimene on erinev, peab ka ettevõte vaatama eelkõige enda seisukohast, mis temal põhjustab senist edu (või ebaedu). Teiste analoogsete ettevõtete lahendusi ei ole alati tark üle võtta, sest sarnane meetod võib tuua teistsuguse tulemuse.

Kindlasti võib mõnele tunduda ärianalüüs tarbetu aja- ja raharaiskamisena, mis pigem segab igapäevategevust. Kui kaks ettevõtet kolmest ei kasuta mõõdikut, jääb justkui mulje, et see pole enamikule vajalik.

Enne mõõdikute selgitamist tuleks ettevõttel panna paika oma sihtmärk, mille poole hakatakse püüdlema. Kui see on tehtud, tasub vaadata, mida tahetakse n-ö suures pildis saavutada. Sealt edasi jagada suur eesmärk väiksemateks osadeks, et tehtavad sammud oleksid kõigile hoomatavad. Kui kogu organisatsioon mõistab eesmärki ja kuidas selle nimel koos liikuda, siis on ka mõõdikutest kasu. Kõige olulisem on aru saada, miks ja kuidas midagi tehakse.

Allikas: Äripäev

Ärianalüüsi praktiline seminar „Ärianalüütika – kiirtee andmetest tegudeni“

Seminari viib läbi Andres Kukke; ettevõttete kogemuslood ja juhised.