Autor: Andres Kukke • 2. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1980. aastatel tulid kasutusele personaalarvutid ja peatselt otsustati neid kasutada ka ettevõtetes. Selleks loodi uus töökoht – CIO – Chief Information Officer, keda me tunneme täna IT-juhi nime all. 30 aasta jooksul on arvutid olnud jätkuvalt olulisel kohal ettevõtetes, aidates tööprotsesse automatiseerida. Selle ajaga on tekkinud ettevõtetes ka arvestatav hulk infot ning viimasel kümnendil on samuti tõusnud digitaalse info maht väljaspool ettevõtet (nn big data). Ettevõtte tegevusest, majandustoimingutest ja kliendi käitumisest jääb maha hulk andmestikku, mida kutsume digitaalseks jalajäljeks, kirjutab Andres Kukke, Infovara endine ärianalüüsi juhtivkonsultant, nüüd Statistikaametis peadirektori asetäitja infotehnoloogia alal.

Me elame infoajastul ja tänane info maht on kaasa toonud selge infouputuse. Meil on suurepärane oskus vaadata n-ö tahavaatepeeglisse ja aru saada, mis meie ettevõttes minevikus on toimunud. Eelmise kuu tulemuste teadasaamiseks ei pea enam ootama paari nädalat.

Andmed puhkavad

Nutikat ettepoole vaatamist on aga siiski vähe. Ettevõtted pole valdavalt suutnud oma andmeid tööle panna nii, et andmed teenindaksid neid, mitte vastupidi: aitaksid otsustada, kellele järgmine meilipostitus saata või hindaksid, millised kliendid on tõenäoliselt lahkumas. Ei ole tekkinud dialoogi äri ja infotehnoloogia vahel ning see on ka põhjus, miks andmeid kasutatakse valdavalt ainult andmeanalüüsiks (descriptive analytics), mitte äriprobleemide lahendamiseks.

Infotehnoloogid kulutavad täna suurema osa ajast selleks, et andmeid korjata, salvestada, süsteeme omavahel integreerida, kuid kogutud andmete mõtestamiseks, neile sisu andmiseks enam aega ei jää. See on sama, kui näiteks turundusosakond loob uusi versioone koduleheküljest või e-poest, kuid ei panusta hetkegi selle tutvustamiseks klientidele. Napib aega ja oskust klientide segmenteerimiseks tarbimisharjumuste või vajaduste põhiselt ja sealt tulenevalt näiteks arvutada välja, mis võiks olla järgmisena ostetav toode või milline on tõenäosus, et klient hakkab lahkuma. Seega, andmed pigem puhkavad („Data on rest“), mitte ei tee tööd ettevõtte heaks („Data in use“).

Suurim väljakutse – panna andmed tööle

Viimaste aastate Euroopa ühel suurimal ärianalüüsi (business intelligence) seminaril jäigi enim silma paljude firmade suurima murena, kuidas kogutud digitaalsed andmed tööle panna.

Parafraseerides tuntud ütlust võiks vastuseks öelda, et „pole inimest, on probleem“. Ehk niikaua, kui pole olemas inimest, kes vastutab ettevõttes digitaalse strateegia ja digitaalse info eest, ei saagi digitaalne vara olla võrdväärselt juhitud finants- või inimvaraga. Nn „digitaalsed nullid ja ühed“ istuvad küll andmebaasides ja -ladudes, kuhu neid muudkui juurde salvestatakse, turvatakse, kuid ei taaskasutata otsuste langetamiseks ega tegevuste juhtimiseks ning seetõttu tõenduspõhisest (evidence based management) juhtimisest ei saagi asja. 

Nii raporteeritaksegi kuust kuuse raamatupidamislikku netokäivet lootuses, et tehes samu tegevusi, mis eelmine aasta saavutame siiski planeeritud 10% eelarves ettenähtud tõusu.  

Uus ametikoht – Chief Data Offier (CDO)

Digitaalse infokasutuse trendid väljaspool Eestit näitavad selgelt, et konkurentsi üheks võitlustandriks on saanud nutikad algoritmid. Kes suudab paremini ette ennustada, mida klient järgmiseks võiks osta, on võtmeküsimus. Välismaised kaubanduskeskused suudavad tänu ostukorvi analüütikale juba täna ennustada, et kliendikaardi nr xyz kasutaja ootab last. Just selliste võimalustega tegelemiseks on ettevõtetes vaja sisse seada uus ametipost – Chief Data Offier või Chief Digital(data) Officer – CDO.

Oluline on siinkohal vahet teha andmeanalüütikal ja probleemi analüüsil. CDO peaks eelkõige keskenduma probleemide ja võimaluste analüüsile, mitte pelgalt andmete kokkupanemisele ja analüüsile. Lihtsa andmeanalüüsi oht on, et see täidab kogu tööaja, kuid päeva lõpuks äriprobleeme ikkagi ei lahenda. Võime küll olla tagantjärele targad ja täpselt teada, mis juhtus, kuid homset määramatust ega planeeritavaid tegevusi optimeerida ei suuda.

Fookuses on äriküsimused, mitte andmed ise

CDO fookuses on digitaalsete andmete mõtestamine, mudelite loomine ja ennustused. Äriküsimused, mida CDO oma meeskonnaga lahendada võiks, on näiteks järgmised:

- Arendusjuht võib tellida mõju analüüsi, kui ostaksid ära turul ühe konkurendi

- Tootejuht võiks tellida analüüsi selle kohta, kuidas uued tooted on sotsiaalmeedias vastu võetud

- Turundusjuht võiks tellida analüüsi, et saada teada, millistele klientidele millist reklaami saata või kas peale kliendiga lepingu sõlmimist võiks ennustada ette, mis on need tooted, mida klient ostma hakkab

- Finantsjuht võiks tellida mudeli, mis püüab läbi käiturite ette ennustada tulevast müügikäivet

- IT juht võiks tellida analüüsi, et avastada võimalikke välisründeid

- Laojuht võiks tellida mudeli, mis aitab laopinda paremini kasutada või mudeli ennustamaks ette toodete nõudlust.

CDO meeskond

Et andmed suudaksid igapäevast tegevust juhendada, peab olema tagatud andmete kvaliteet – keegi peab tegelema andmete interpretatsiooni, analüüsi ja sünteesiga ning tulemusi on vaja visuaalselt esitleda, s.t keegi peab andma neile pildilise väljundi ning tulemusi on vaja ka kommunikeerida.

Nii võibki CDO rollid suures piires jagada kolmeks:

a. algandmete saadavus, iseloom, taksonoomia ning nende kvaliteedi juhtimine (Data governance)

b. analüütiliste mudelite, mustrite, ennustuste loomine kasutades erinevaid tehnilisi vahendeid (s.h andmekaeve). Erialases maailmas on selle rolli ametinimetuseks Data Scientist.

c. leidude visualiseerimine, lugude rääkimine ja osakondadele kommunikeerimine.

Lihtsamal juhul võib üks inimene ise kõiki rolle täita. Suurematel firmadel on heaks praktikaks ka neljaliikmeliste tiimide loomine, kus tiimijuht juhib osakonna tööd ja edendab kommunikatsiooni ja kolm spetsialisti on keskendunud oma valdkonnale.

Tulemuste mõõtmise seisukohalt on praktikud ühel meelel, et loodavat osakonda võiks selgelt fokuseerida kui tulukeskust. Kuna ametipost ise eeldab juba juhi positsiooni siis peaks CDO raporteerima otse tippjuhtkonnale. Alternatiivina võib CDO panna tööle koos finantsjuhiga, sest valdavalt on tõenduspõhiste süsteemide eestvedajaks ettevõttes just finantsjuht.

CDO aitab saavutada paremaid tulemusi

Olen kindel, et uus ametpost CDO – Chief Data Officer – aitaks ettevõtteid muuta nutikamaks ja võimaldaks sama või lausa vähesema vaevaga saada paremat tulemust kui täna. CDO meeskonna töö väljundiks peaks olema teenus, mis varustab ettevõttes toimuvaid jutuajamisi ning arutelusid vajaliku sisendinfoga. Kusjuures järjest enam levib arusaam, et infotehnoloogia peakski olema just teenindavas funktsioonis, nagu näiteks on meil igapäevaselt kasutusel juhtmevaba võrk wifi. Ei tohiks vahet olla, kas kasutaja soovib teada toote X laoseisu või kliendi Y käivet või on hoopis vaja teada, milliste toodete saadavust müügikohtades tuleks parandada, kuna mõõdik „lost sales“ (saamatajäänud müük) näitab täpselt kätte, milliste toodete müük jäi saamata „tänu“ puudulikule väljapanekule; või on vaja aru saada, kas müügikatte suurendamiseks keskenduda pigem toodete sortimendile, kliendibaasile või hinnale või hoopis kampaaniatega seotud kulude minimeerimisele. Just selliste küsimustele annab vastuse CDO tiim.

Kriitilised edutegurid

Uuringud ütlevad üheselt, et CDO edukuse seisukohalt on esimesel kohal juhtkonna toetus, sellele järgneb koostöö äri ja IT’ga ning kolmandaks on vastava inimese kompetentsid – analüütiline oskusteave, arusaamine ärist ning tehnoloogiline kompetents. Kui tegu on meeskonnaga, siis siia lisandub ka inimeste juhtimise kompetents.

Aeg-ajalt on küsitud, et miks olemasolev IT juht ei võiks neid ülesandeid täita? Muidugi võiks, aga praktikas on täna IT juhtide tööülesannete maht küllalt suur ning neil lihtsalt ei jätku aega andmetega tegelemiseks. Lisaks on CDO fookus äriprobleemidel, mitte niivõrd tehnoloogial ja IT juhil tekib alati dilemma, kumba valdkonda eelistada. IT juhid, kellel on kirge nii tehnoloogia, kui ärivaldkondade ja analüütikaga tegelemiseks, on pigem haruldased juhtumid.

Siin peitub ka sõnum haridusametitele ja uusi väljakutseid otsivatele analüütikutele – CDO ametikoht on näiteks Ameerikas juba väga nõutud ja trend on selgelt kasvav ning sellega koos on kasvanud ka palgaskaala.

Kas saab ka ilma vastava ametipostita? Kindlasti saab. Samas paljud ettevõtted optimeerivad oma äriprotsesse tänu digitaalsele informatsioonile, mida nad oma tegevuste mõõtmisest saavad ning selle valdava trendi vastu pole mõtet võidelda.

Lõpetuseks – tegin CV keskuses otsingu märksõnadega „Chief Data Officer“ ning „Digitaalse vara juht“ – ei leidnud veel ühtegi tööpakkumist… Küll aga oli hulgaliselt tööpakkumisi andmesisestajatele. Kas tõesti on meil veel andmetest puudus?

Kontrollküsimus juhtidele – kes on teie ettevõttes vastutav analüütilise võimekuse ja digitaalse vara kasutamise eest?