- OMX Baltic−0,04%291,26
- OMX Riga0,05%926,08
- OMX Tallinn−0,13%1 910,27
- OMX Vilnius0,06%1 272,88
- S&P 500−0,05%6 734,11
- DOW 30−0,65%47 147,48
- Nasdaq 0,13%22 900,59
- FTSE 1000,00%9 698,58
- Nikkei 225−0,1%50 323,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%94,31
- OMX Baltic−0,04%291,26
- OMX Riga0,05%926,08
- OMX Tallinn−0,13%1 910,27
- OMX Vilnius0,06%1 272,88
- S&P 500−0,05%6 734,11
- DOW 30−0,65%47 147,48
- Nasdaq 0,13%22 900,59
- FTSE 1000,00%9 698,58
- Nikkei 225−0,1%50 323,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%94,31
Citadele juhi praktiline kava Balti riikidele: Lääne-Euroopa jõukuseni jõuame, kui muudame säästud kapitaliks
Eesti, Läti ja Leedu leibkonnad on suurepärased säästjad. Ent liiga suur hulk sellest rahast seisab jõude. Enamasti arveldus- ja hoiukontodel selle asemel, et kasvatada meie tulevast heaolu. Kui möödunud kümnend oli säästmise õppimiseks, siis järgmine peab olema investeerimise õppimiseks. Ainuüksi säästes ei vähenda meie piirkond jõukuse lõhet Lääne-Euroopaga. Me peame panema kapitali tööle – tulemuslikult, läbipaistvalt ja pikaajaliselt, kirjutab Citadele grupi tegevjuht Rūta Ežerskienė.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Eelmise aasta lõpu seisuga hoidsid Leedu leibkonnad pankades 25,7 miljardit eurot, Eestis oli see number 13 miljardi juures ning ka Lätis on muster sarnane – arvetel seisab kümneid miljardeid. Säästmine on märk ettevaatlikkusest ja usaldusest finantssüsteemi vastu, kuid kui sellised rahamassid jäävad investeerimata, loovad need vähe väärtust peredele ja majandusele tervikuna.
Intressimäärade normaliseerudes kasvab taas sularaha ja nõudmiseni hoiuste omamise alternatiivkulu. Küsimus ei ole nii palju enam selles, kas inimesed oskavad säästa – küsimus on, kas loome neile kindlustunde ja võimalused, et nad ka investeeriksid.
Millesse me alainvesteerime ja miks see on oluline
Ajalooliselt eelistavad Balti inimesed käegakatsutavaid varasid – kodu, maad, autod – ning suhtuvad finantsinstrumentidesse ettevaatlikult. Vaid väike osa leibkondadest peab pensionivara või turuinvesteeringuid päris jõukuseks.
CBL Asset Managementi ja Norstati 2025. aasta augustikuisest küsitlusest selgus, et vaid 5% lätlastest peab aktsiatesse, võlakirjadesse või fondidesse tehtud investeeringuid väärtuslikuks varaks ning vaid 15% hindab oma pensionisääste, kuigi just need määravad otseselt elu kvaliteedi pensionieas. Pool vastanutest peab kinnisvara oma suurimaks varaks. Eestis ütles 65% inimestest, et kui neil oleks vabu vahendeid, siis esmalt investeeriks nad just kinnisvarasse.
Ajalooliselt eelistavad Balti inimesed käegakatsutavaid varasid – kodu, maad, autod – ning suhtuvad finantsinstrumentidesse ettevaatlikult.
Selline mõtteviis piirab kapitali kujunemist. Kui liiga palju likviidsust on lukus vähetootlikes varades, kaotab majandus kasvupotentsiaali ja inimesed jäävad ilma aja liitmõjust.
„Jõukuse” ümbermõtestamine selliselt, et me ei mõtleks ainult, mis meil on, vaid et, mida me kasvatame, on selle kümnendi üks olulisemaid kultuurimuutusi.
Investeerimine algab arusaamisest
Kõigis kolmes Balti riigis on kolme sambaga pensionisüsteem: riiklik pension (I sammas), kohustuslik kogumispension (II sammas) ja vabatahtlik kogumispension (III sammas).
Osalus teises sambas on peaaegu universaalne, kuid investeeringu aktiivne juhtimine on tagasihoidlik. Paljud ei tea, kuhu nende raha on paigutatud, millist tootlust see teenib või kuidas pensionifondi muuta. Citadele Lätis läbi viidud uuringu järgi väljendavad kõige sagedamini nendes teemades ebakindlust naised, noored täiskasvanud ja madalama haridustasemega inimesed.
Finantskirjaoskus ei ole abstraktne eesmärk – see on kaasava majanduskasvu vundament. 2023. aasta Eurobaromeetri järgi hindab umbes viiendik leedulastest oma finantsteadmisi madalaks. Lätis on finantskirjaoskuse indeks aga langenud 18–19-aastaste seas. Eesti tulemused on paremad: OECD PISA finantskirjaoskuse testides püsitakse tugevana, kuid ka siin ei usalda paljud nõustajaid ja üritavad hakkama saada üksnes iseseisvalt.
Ka väikesed, regulaarsed ja varakult alustatud investeeringud võivad ajas kasvada märkimisväärseks kapitaliks.
Kõik kolm Balti riiki rakendavad või uuendavad riiklikke finantshariduse strateegiaid – Läti oma kehtib 2027. aastani, Leedu on käivitanud uusi algatusi ning Eesti on teema koolide õppekavasse põiminud. Need programmid vajavad järjepidevust ja fookust, eriti noorte ja naiste suunal. Ka väikesed, regulaarsed ja varakult alustatud investeeringud võivad ajas kasvada märkimisväärseks kapitaliks, aga inimesed peavad mõistma, miks ja kuidas see toimib.
Praktiline kava Balti riikidele
Seotud lood
Investorid ja muud rahatargad inimesed planeerivad kõike – riskide hajutamine, maksuefektiivsus, väljumisstrateegiad… Aga kui asi puudutab tõeliselt elumuutvaid olukordi – nagu surm või töövõimetus –, siis lükatakse planeerimist lihtsalt edasi ja mitte hooletusest, vaid sellepärast, et ollakse inimesed. Inimesed on ebamugavate teemade vältimisel erakordselt osavad.
OECD avalikustas hiljuti värske pensionifondide statistika, mille järgi oli Eesti teise pensionisamba 2024. aasta reaaltootlus – 11,3% – OECD riikide kõrgeim näitaja. Eestile järgnesid Leedu (11,1%) ja Slovakkia (10,7%).
„Arvutused näitavad, et ka 800-eurose kuupalgaga inimene saab II samba abil tulevikus märkimisväärselt suurema pensioni. Isegi need, kes liituvad kogumissüsteemiga alles 50.eluaastates, võidavad,“ kinnitab sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert Magnus Piirits.
Kvartaalse väljamaksega võlakirju saab märkida 11. novembrini
Läti juhtivate keskkonnateenuste ettevõtete kontsern, AS CleanR Grupa viib läbi esimese avaliku võlakirjapakkumise, mille käigus soovib kaasata ka Eesti investoritelt 6,5% aastase intressimääraga võlakirjadega kokku 15 miljonit eurot. Võlakirjade märkimisperiood lõpeb 11. novembril kell 15:30.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele