Paberkviitungis on Eesti inimesed kinni kõvemini kui sularahas

Eelmisel aastal korraldatud euroala elanike maksekäitumise uuringust selgub, et Eestis on elektrooniliste maksete osakaal suurem kui teistes euroala riikides.

Sel sügisel Eesti Panga tellimusel tehtud maksekäitumise uuringutest selgus, et Eesti inimeste ja ettevõtete rahulolu Eestis pakutavate makselahenduste mugavuse, kaasaegsuse ja turvalisusega on väga suur.

Eesti Pangas toimunud rahvusvahelisel konverentsil arutleti, kuidas aitab plaanitav digieuro teha lähitulevikus Euroopa majanduse jaoks kriitilisi makseid. Euroopa Liidu kontrolli all olev digitaalne maksevahend muutub üha olulisemaks, sest sularaha kasutatakse üha vähem ja geopoliitilised raputused tõstavad esile vajaduse olla strateegiliselt sõltumatu.

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt kirjutab värskes blogiartiklis, et ettevalmistamisel olev digieuro tõstaks Eestis raharingluse kriisikindlust ning pakuks praeguste kaardimaksetega võrreldes suuremat privaatsust.

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.