OMX Baltic−0,33%292,8
OMX Riga−0,57%910,82
OMX Tallinn−0,15%1 961,27
OMX Vilnius−0,5%1 227,68
S&P 500−0,1%6 600,35
DOW 300,57%46 018,32
Nasdaq −0,33%22 261,33
FTSE 1000,14%9 208,37
Nikkei 2251,28%45 362,58
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,15
EUR/RUB0,00%99,23

OMX Baltic−0,33%292,8
OMX Riga−0,57%910,82
OMX Tallinn−0,15%1 961,27
OMX Vilnius−0,5%1 227,68
S&P 500−0,1%6 600,35
DOW 300,57%46 018,32
Nasdaq −0,33%22 261,33
FTSE 1000,14%9 208,37
Nikkei 2251,28%45 362,58
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,15
EUR/RUB0,00%99,23

14.01.25, 10:06

Eesti paistab silma nii sularaha kodus hoidvate kui ka digitaalselt maksvate inimeste suure osakaaluga

Eelmisel aastal korraldatud euroala elanike maksekäitumise uuringust selgub, et Eestis on elektrooniliste maksete osakaal suurem kui teistes euroala riikides.

Foto: Eesti Pank

Eestlased kasutavad pangakaarti ja nutiseadet maksmisel 57% juhtudest, sularaha 39% juhtudest. Euroalal tervikuna on müügikohtades enim levinud sularahaga maksmine (52%), kaardi- ja nutimakseid kokku tehakse 44% juhtudest.

Euroalal kokku kasutati pangakaarti, mobiiltelefoni ja muud nutiseadet kasutati maksmisel 44% tehingute puhul. Sularaha on aga endiselt euroala müügikohtades populaarseim makseviis ja seda kasutati üle pooltel tehingutest (52%). Samas on sularaha osakaal vähenemas.

Eestist enam kasutatakse digitaalseid maksevõimalusi vaid Hollandis, Soomes ja Luksemburgis. Kõige rohkem eelistatakse sularaha Maltal, Slovakkias, Austrias ja Itaalias. Neis riikides tehakse müügikohtades enam kui 60% tehingutest sularahas. Sularaha eelistavad enam vanemaealised, nutiseadmeid kasutavad kõige rohkem kuni 24-aastased.

Omavahelisi makseid teevad eestlased põhiliselt digitaalselt

2024. aastal tehti euroalal e-poodides ja internetis 21% ostudest ja seda on rohkem, kui näitas eelmine uuring. Eestis oli internetis ostlemise osakaal veelgi suurem, 24%.

Füüsilistes müügikohtades tehti üle kogu euroala 75% igapäevastest maksetest ja 4% maksetest olid inimeste omavahelised maksed. Kõige enam ostetakse veebipoodidest toitu (20%), riideid ja jalanõusid (17%), kodusisustustooteid, apteegitooteid ja kosmeetikat.

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Uudised

13.06.24, 13:27

Kilvar Kessler: kliendid ilmtingimata ei tunnegi enam seda, et üks või teine pank on küberründe all

„Peame olema valmis karmimaks lähitulevikuks ja riske maandama,“ ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler riigikogule aru andes.

Uudised

04.06.24, 12:31

Sularaha kasutamise sagedus on kahanenud

Viimastel aastatel on hakanud Eesti elanikud sularaha üha harvemini kasutama: valdav osa inimestest kasutab sularaha mõne korra kuus.

Arvamused

25.06.24, 10:26

Digieuro – kaardimaksetega võrreldes suurem privaatsus ja kriisikindlus

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt kirjutab värskes blogiartiklis, et ettevalmistamisel olev digieuro tõstaks Eestis raharingluse kriisikindlust ning pakuks praeguste kaardimaksetega võrreldes suuremat privaatsust.

Sisuturundus

10.09.25, 08:31

Riigihanked on väljakutseks nii hankijatele kui pakkujatele

Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.