Autor: Kaspar Allik • 12. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tulevikus on oodata jätkuvalt kiiret palga kasvu, suurenevaid sisendhindu, kuid selle juures pole teada, kui palju on võimalik eksporditurgudel oma hindu kasvatada.

„Me ei näe, et ettevõtted eriliselt investeeriksid. Tase on isegi madalam kui Euroopas keskmiselt,“ ütles Kaasik. „Vaja oleks kindlasti suuremat ja kiiremat investeeringute kasvu.“

Töötlevas tööstuses on lisandväärtuse kasv olnud aeglasem kui teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, jäädes selgelt alla konkurentidele. Täiendav tulu on läinud suures osas palkade maksmiseks. „Tekitab muret, et ettevõtete investeeringud pole kasvanud piisavalt kiires tempos.“

„Eesti ekspordi käibe kasv on olnud suuresti hinna kasv,“ leidis Kaasik. Ühelt poolt hea, et ettevõtted suudavad hindu tõsta, kuid teistpidi teeb see ettevaatlikuks. „Kui kõrgeid hindu me ikka suudame maailma turgudel küsida, ilma et konkurentsis ei kaotaks?“ küsis Kaasik.

Positiivne on see, et kiire kasv ei ole vähemalt laenunõudluse toel üles aetud. „See muidugi tähendab, et kui välisnõudlus langeb, ei pruugi Eesti ettevõtetel enam hästi minna.“

Kasvuvõimekuse suurendamiseks on vaja veel rohkem investeeringuid, praegusest tasemest rikkamatele riikidele järele jõudmiseks ei piisa.

Kiire palga kasv jääb kestma ka edaspidi. „Prognoosi järgi kiire palga kasv jätkub. Ehk ettevõtted peavad hakkama saama suuremate kuludega,“ rääkis Kaasik.