Autor: Annika Kald • 9. mai 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Me ei kiusa teid, arve olemasolu on üks osa normaalsest äritegevuse protsessist ja vaid nii saab ettevõte jälgida, kuhu raha kulutatakse, ning olla vastavuses reeglitega ja maksuametite nõuetega,” oli jutt, mida Aljasel tuli neis riikides mitu korda toonitada.

Ta lisas, et tema tiim oli ettevõtte kiire ülemaailmse laienemise tõttu ostuarvetega üsna hiljuti alles juurte juures. „Meie otsime alles arveid taga,” kommenteeris ta naljatledes.

„Inimesed nagu mina ja teie siin saalis, meie tuleme ärikeskkonnast, kus arve on elementaarne asi, aga see ei ole nii LAVis või Mehhikos,” ütles ta. Aljase sõnul jõudis lõpuks kõikidele inimestele kohale, miks ettevõte arveid vajab. Hiljutiste jutuajamiste käigus lepiti kokku ka see, et kui arvet ei ole, siis see läheb töötaja palgast maha. Nii lihtne see ongi ja kõik toimib.

Müügiarvete kohta märkis Aljas, et nemad ei suuda kulutada aega isegi mitte PDF-arvete tegemise peale. „Kõik meie müügiarved on elektroonilised ja neid on meil tänu masinloetavusele ka lihtne kokku koguda.”

Aljase sõnul töötab Taxify raamatupidamistiimis seitse inimest ja suur osa kõikide riikide raamatupidamisest tehakse ära Eestis. Abiks on neil Directo majandustarkvara. „Ma olen kogenud, et on täiesti võimalik leida Eestist inimene, kes on varem töötanud Mehhikos või LAVis raamatupidajana, üks selline naine meil nüüd tööl on – see on ikka täitsa hämmastav,” tunnistas Aljas.

Ta lisas, et nad kasutavad eri riikides vähemal määral ka raamatupidamisbüroode teenuseid. Enamasti teevad need vastavalt riikide nõuetele aastaaruandeid ja käibemaksudeklaratsioone.

Finantsjuht hoiab kasvu kontrolli all

Aljas märkis, et tema osakonna ülesanne on hoida Taxify kasvu kontrolli all, sest sellise tempoga kasvades on kontroll lihtne kaduma ja seda tagasi saada on väga keeruline. Ta lisas veel, et tema jaoks ei ole 5. kuupäev kunagi prioriteet olnud. „Minu jaoks on tähtis see, et need võtmenäitajad, mis näitavad, kuidas ettevõttel läheb, peavad olema kättesaadavad jooksvalt või hiljemalt võimalikult kuu alguses.”

Aljas märkis, et sularahaga nemad ei arvelda, ja lisas täpsustuseks, et nende kliendid on autojuhid, kes inimesi sõidutavad. Ikka leidub inimesi, kes maksavad autojuhile sularahas, aga see ei ole Taxify käive, see on nende klientide ehk juhtide käive. „Märtsikuu jooksul tegime näiteks autojuhtidele 17 000 ülekannet, see on siis see osa käibest, mille Taxify on nende nimel kokku korjanud. Kui maksja on tasunud autojuhile sõidu eest elektroonilise kanali kaudu, siis Taxify kogub selle kokku, võtab oma teenustasu maha ja ülejäänu kannab juhile tagasi,” selgitas Aljas. „See on lisaks ka väga hea viis saada oma firma müügiarved kergelt tasutuks,” lisas ta.

Taxify asutati 2013. aastal, kui noorem vendadest, Markus Villig, oli alles gümnaasiumi viimase klassi poiss ning tahtis käia pidudel ja sõpradel külas. Juhiluba tal ei olnud ja pole siiani ega vist saagi olema. Toona oli takso tellimine keeruline ja ajamahukas, alati taksot ei saanudki. Ja siis hakkas mõte lendama. Esialgu oli tal plaan panna eri taksofirmad ühele platvormile kokku.

Taxify tegutseb praegu 31 riigis. Suurlinnu, kus toimetatakse, on muidugi rohkem ja linnu tuleb Aljase sõnul edaspidi juurde kindlasti kiiremini kui riike.

Taxifys töötab praegu rohkem kui 460 inimest ja suurim kontor on Tallinnas, suuruselt teine aga Johannesburgis, Lõuna-Aafrika Vabariigis. Kliente ehk teisi sõidutavaid autojuhte on üle 5 miljoni, aga maailmavallutusplaanid on ka tulevikus suured.

„Meie kõige viimane uudis on see, et Nigeerias on nüüd võimalik tellida liiklemiseks mootorratas. See näeb välja nii, et tuleb mootorratas juhiga, kes annab sõita soovijale selga helkurvesti ja pähe kiivri,” rääkis Aljas.

Anneli Aljas on Taxify OÜ finantsdirektor 2017. aasta suvest. Enne seda oli ta 13 aastat omaniku, partneri ja finantsdirektori rollis MarkIT grupi ülesehitamise juures alates ettevõtte asutamisest kuni üle maailma eri paigus toimivate ettevõtete loomiseni. Tal on Tampere ülikoolist magistrikraad ärijuhtimise erialal ning lisaks on ta end nii juhtimise kui ka juriidika vallas täiendanud Eraakadeemias Nord, Maastrichti ülikoolis ja EBSis.