- OMX Baltic−0,02%292,69
- OMX Riga0,41%920,7
- OMX Tallinn0,41%1 914,44
- OMX Vilnius0,11%1 270,25
- S&P 5000,21%6 846,61
- DOW 301,18%47 927,96
- Nasdaq −0,25%23 468,3
- FTSE 1001,15%9 899,6
- Nikkei 2250,1%50 892,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,13
- EUR/RUB0,00%93,72
- OMX Baltic−0,02%292,69
- OMX Riga0,41%920,7
- OMX Tallinn0,41%1 914,44
- OMX Vilnius0,11%1 270,25
- S&P 5000,21%6 846,61
- DOW 301,18%47 927,96
- Nasdaq −0,25%23 468,3
- FTSE 1001,15%9 899,6
- Nikkei 2250,1%50 892,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,13
- EUR/RUB0,00%93,72
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlaste kaardimaksed Lätis on hoogsalt kasvanud
Teises kvartalis maksis iga vähemalt 15-aastane Eesti elanik pangakaardiga kuus keskmiselt 24 korda, sellest 22 korda Eestis ja 2 korda välismaal. Neljandik välismaal tehtud kaardimaksetest tehti Soome kaupmeeste juures, teisele kohale on statistikas tõusnud Läti. 2018. aasta kevadsuvel maksis kuus korra kaardiga Soomes keskmiselt iga teine Eesti elanik ja Lätis iga viies. Kokku tegid eestlased teises kvartalis kaardiga oste 185 riigis.
Läti kasvunumbrid on kaardimaksete statistikas eriti silmatorkavad – kolme aasta taguse ajaga võrreldes on seal tehtud kaardimaksed sagenenud ligi kolm korda ja jätnud Lätti enam kui neli korda rohkem raha.
Kui eraisiku kaardimakse keskmine suurus Eestis oli teises kvartalis 15,5 eurot, siis välismaal tehakse korraga suuremaid oste, keskmiselt 25,6 euro eest. Ka siin hakkavad silma Lätis tehtud ostud. Kui Soomes ostetakse korraga 19 euro eest (Venemaal 21, Rootsis 18, Hollandis 12 euro eest), siis Lätti jäetakse ühe ostuga keskmiselt 30 eurot.
Kokku kulutati kaardiga makstes inimese kohta kuus 396 eurot, millest 348 Eestis ja 48 välismaal. Enamik kaardimaksetest on tehtud müügikohtades. Lisaks teeb iga eestlane pangakaardiga kuus keskmiselt ühe ostu internetist.
Maksekorraldusega maksti kuus keskmiselt enam kui seitse korda. Kõige enam, 3,5 korda kuus kasutati internetipanga maksekorraldust, e-arve püsimakseid ja pangalingi makseid tehti võrdselt 1,5 korda kuus. Muid võimalusi (püsikorraldused, paberil maksekorraldused) kasutati harvem. Maksekorraldusega makstes on enamikul juhtudel ka makse saaja konto Eesti pangas, vähem kui üks protsent on maksekorraldusi, kus saajaks on välismaa krediidiasutuse klient.
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.
Enimloetud
1
6
Kvartaalse väljamaksega võlakirju saab märkida 11. novembrini
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele