Juhtide otsija: 4–10% kasumimarginaal on küll hea, kuid kapitaliturul kaotav – miks Eesti on Rootsist tohutult maas

Stockholmi börsi ettevõtete turukapitalisatsioon ulatub umbes 1,1 triljoni euroni, põhinimekirjas on noteeritud 363 ja alternatiivnimekirjas (First North) 358 ettevõtet. Lisaks Nasdaq Stockholmi börsile toimib hästi ka väiksem börs Spotlight, kus noteeritud ettevõtete arv ulatub juba 140ni.

Jagades Stockholmi börsi turukapitalisatsiooni Rootsi elanike arvuga (10,6 miljonit), saame ligikaudu 104 000 eurot inimese kohta.

Balti reguleeritud turu põhinimekirjas on 31 ettevõtet turukapitalisatsiooniga 9,5 miljardit eurot, lisanimekirja 18 ettevõtte turuväärtus on 1,3 miljardit eurot. Lisaks on noteeritud 44 ettevõtte võlakirjad kogumahus 10,8 miljardit eurot. First Northi 20 ettevõtte turuväärtus ulatub 293 miljoni euroni ja First Northi võlakirjaturu (52 emitenti) maht ulatub 665 miljoni euroni. Välisvõlakirjade nimekirjas on peamiselt noteeritud Leedu riigi võlakirjad, selle nimekirja turukapitalisatsioon on 21,3 miljardit eurot.

Jättes viimasena nimetatu välja, on Nasdaq Balti turu kapitalisatsioon (aktsiad ja võlakirjad) kokku umbes 22,5 miljardit eurot. Eesti, Läti ja Leedu elanike arv on kokku 6,1 miljonit inimest. See teeb umbes 3700 eurot inimese kohta.

Vahe on ligikaudu 28kordne.

Selle suure vahe üks põhjendusi võiks olla ettevõtluse ja kapitalituru vanus. Rootsi ettevõtlus on väga pika ajalooga. Stockholmi börs asutati juba 1863. aastal. 19. sajandi viimasel veerandil said alguse tuntud ettevõtted nagu Atlas Copco, SKF, Sandvik, Alfa Laval, Ericsson, Elecrolux jpt.

Eesti ettevõtlus on peaaegu 35aastane, varanduse akumuleerimine seega sama vana. Ajaga kasvavad ettevõtted suuremaks ka Eestis. Juba võtab järgmine põlvkond ettevõtjaid asutajatelt juhtimise ja omandi üle või müüakse uutele omanikele.

Järgnevalt toon välja peamiselt ettevõtlust puudutava asjaolu, mis loodetavasti aitab samuti selgitada Rootsi ja Baltikumi ettevõtete turuväärtuste pea 30kordset vahet.